Väljavõte
Päevalehe veebist.
Päevalehe veebi ID-kaardi eksperimendi taustal torkab silma laiem trend: vanad ajakirjandusjuhid on uue ajakirjandusega jännis.
Näiteks Eesti Ekspress, mis kunagi oli Eesti ajakirjanduse lipulaev, on viimasel ajal selgelt ära kukkunud. Endisest Ekspressist on järel vaid riismed. Ekspressi veeb on justkui mõnitus veebiajakirjandusele. Ekspressi juhib Priit Hõbemägi, selgelt vana kooli mees, kõrge KGB ohvitseri poeg, kes on küll hea jutuga ja edev, nö kaubandusliku välimusega, ilusti kustud-pestud-kammitud mees, püüdes kopeerida oma leivaisa Hans H. Luike, ent on selge, et tema nö ajukapasiteedist jääb kõvasti vajaka. Ta ei suuda teha ajakirjandust, rääkimata heast ajakirjandusest, rääkimata uuest ajakirjandusest. Sellest tulenevalt pole Hõbemägi suutnud leida sobivaid inimesi võtmekohtadele, paljud head tegijad on lahti lastud ning kaardimajake kukub kolinal kokku. Hans Luik, kes algusaegadel Ekspressi üleval hoidis, seda enam ei suuda, sest tal on must miljon muud tegemist.
Või võtame sellesama Eesti Päevalehe. Mida juhib Lea Larin, Hans Luige usaldusisik, kel ajakirjandusest, rääkimata uuest ajakirjandusest pole õrna aimugi. Kes püüab kopeerida seda, mis teised ees teevad, ent ebaõnnestunult. Kokkuvõttes on Päevaleht aasta-aastalt marginaliseerunud. Kunagisest Põhja-Eesti juhivast lehest, millel oli Helsingin Sanomatega sarnane potentsiaal, on saanud nišiväljaanne, nagu Äripäev.
Või Postimees. Mart Kadastik ei tea uuest ajakirjandusest samuti tuhkagi, ent tal on abiks Norra juhtiv meediafirma, kellelt teadmised üle võetakse ja kohandatakse Eesti oludele. Samuti oli hea leid noore ja andeka mehe Aivar Reinapi paigutamine veebimeedia juhiks. Mistõttu on Postimehe veeb praktiliselt nullist tõusnud Delfi kõrvale üheks juhtivaks veebimeediaks. Samuti oli hea leid Anu Saagimi paigutamine meelelahutusveebi etteotsa, ent Saagimi kõrvale oleks vaja inimest, kes ajakirjandusest midagi jagab. On näha, et Saagimil on ideed ja algne entusiasm otsa saanud.
Õhtulehte juhib samuti noor ja hakkaja Väino Koorberg, mistõttu on Õhtulehe veeb tõusnud samasse ritta Delfi ja Postimehe omaga. Delfi juhiks läinud Koorbergi endine kolleeg Urmo Soonvald ei ole aasta jooksnud suutnud millegagi üllatada, mistõttu võib arvata, et Õhtulehe veeb läheb varsti Delfist mööda.
Mis saab Delfist? Hea küsimus. On selge, et Soonvaldi toomine Delfi juhiks pole oodatud efekti andnud ning Delfi tammub paigal. Loetavusele mõjub hävitavalt kommentaaride mass-rehitsemine. Kui panete tähele, siis Õhtuleht sellega ei tegele. Delfi direktoriks toodud endine saneerija lööb varsti karmilt käärid sisse ka kuludesse, mistõttu on oodata, et sisu kvaliteet veelgi kukub.
Delfi häda on laiemas plaanis selles, et vana kontseptsioon, kus uudiseid lihtsalt kokku rehitseti ja pakuti neile kommenteerimisvõimalust, enam ei tööta. Ent Delfi palgal on vähe häid ajakirjanikke, kes suudaks kvaliteetset sisu toota.
Mis saab edasi? Ma prognoosin, et terad eralduvad sõkaldest, kõvemate tegijatena jätkavad Postimehe ja Õhtulehe veebid, samuti Äripäev kui liider omas nišis. Ülejäänud kustuvad vaikselt ära ja nende asemele tõusevad loetumad blogid. Delfi läheb kinni nagu kunagi Mega portaal, mida vedasid, NB! needsamad nimetatud Hõbemägi ja Larin. Hans Luik ja tema jüngrid ei oska veebimeediat teha ja on sellega kõrbenud. Ning, mis seal salata, ohverdades pabermeedia, mida nad teha oskavad.
