Kes on näinud hullu homo???

Tegime Vincentiga ühe märkimisväärse avastuse. Ei ole olemas hulle homosid. Sest kes on näinud hullu homo? Meie ei ole. Kas teie olete?

Homod ei suru end kunagi alla ning elavad just nõnda, nagu neile endale kõige rohkem meeldib. Erinevalt paljudest heterotest, kes ei julge astuda ühtegi sammu, enne kui pole põhjalikult juurelnud selle üle, mis teised sest arvata võiks, ning ajavad end niimoodi hulluks. Kuni maanduvad kummist seintega toas, kus hakkavad ümisema samasugust viisijuppi nagu see Siren. Homod ei lähe aga kunagi hulluks. Nad elavad päev korraga ning naudivad elu. On ausad ja avatud, rõõmsad ja vabad.

Ka Eurovisioonil on homo nägu. Ei ole ju saladus, et Eurovisiooni fännklubi koosneb suuremas osas homodest. Seepärast on ka laulud, mis sel „Pedeballil" edu saavutavad, enamasti päikeselised (eelmisea aasta Norra lugu!) ning vähemasti väikse positiivse noodiga. Seepärast ei saanudki Eesti eurolool hästi minna. Sest midagi NII DEPRESSIIVSET ei saa homodele kuidagimoodi meeldida. Homol ei ole kunagi peas mingeid sireene.

Kuid ega selleks, et elu nautida, pea tingimata homo olema. Võib ka hetero olla, aga seda devil may care ellusuhtumist võiks homodelt õppida küll.

Sest lõppude lõpuks on see ikkagi minu elu. Ja vaid minu asi, kuidas ma seda elan! :)))