Milline siis oli meie aasta 2009? Teeme väikse kokkuvõtte ja mõtleme meeleliigutuse ja tänutundega aasta tähtsündmustele, mis olid järgmised:
*Uus kodu - võtame aasta 2009 vastu Rakveres. Kolime Tartust Rakverre. Hakkame elama minu isa ehitatud väikses armsas majakeses metsa ääres, mis on mu lapsepõlvekodu. Siin on vaikus, rahu ja puhas õhk. Tartu müra, kära ja saastunud õhk jääb seljataha.
*Muutused menüüs - lõpetame liha söömise, sest liha ei mõjunud enesetundele hästi. Pärast seda on kohe palju kergem tunne. Jaksame teha kümne kilomeetri pikkuseid jalutuskäike, mis viivad metsa me maja taga, Tammikusse, Vallimäele, Pikale tänavale ja Teatriparki.
*Võtame mõlemad kõvasti kaalus alla - saia- ja piimatoodetest loobusime juba möödunud aastal, aga ka lihast loobumisega kaob oma kümme kilo. Olen nüüd samas kaalus mis keskkooli lõpetades - 52 kilo! Naistele, kes tahavad tselluliidist vabaneda, väike vihje minu poolt - loobuge piimatoodetest :).
*Saame raha - Tallinna linn otsustab meid vabast ühiskonnast raamatu kirjutamisel 200 tonniga toetada. Sellest sünnib suur meediakära. Aprill ja mai mööduvad raamatu tarbeks inimeste intervjueerimisega. Kohtume paljude põnevate, toredate ja intelligentsete inimestega: Maksim Reva, Dmitri Linter, Pjotr Puškarnõi, Aleksander Korobov, Vello Väärtnõu, Tiit Madisson, Johan Bäckman.
*Blogi häkkimine - aprillis häkib keegi me blogi ja blogisse ei ole võimalik sisse pääseda. Lugejad on paanikas: mis nüüd? Blogi päästab Google, kes toob Inno poolt edastatud info põhjal blogi tagasi. Juhhei!
*Andmekaitse rünnak - rõõm ei kesta kaua, sest peagi tungib teie alandlike teenrite koju kuri Andmekaitse, mis viib minema meie arvutid ja kaamerad. Kuid vapper blogi ajab end ka seekord jalgele, me ostame uued arvutid ja blogimine jätkub veel suurema hooga. Meie kodu läbiotsimist kajastavad nii Kanal 2 kui TV3, avame neile lahkelt uksed. Andmekaitsega ei pea siiski pikka vimma, lepime ära ning teeme juba pikemat aega sõbralikku koostööd. Pingutasime mõlemad pisut üle, aga tegijal ikka juhtub;
*Saame tuttavaks Vello Väärtnõu ja Tiit Madissoniga - pärast Andmekaitse rünnakut helistab meile ERSP looja ja vabadusvõiteja Vello Väärtnõu, kes kutsub meid oma Veltsa maakoju külla. Seal on tõeliselt tore, teeme Velloga mitu intervjuud ja käime pärast seda veel mitu korda tema juures kala suitsutamas. Kohtume ka Tiit Madissoniga, kellest saab samuti meie blogi lugeja;
*Antifašistlik konverents Helsingis ja NAKist väljaviskamine - pärast läbiotsimisthelistab meile ka skandaalne Johan Bäckman ja kutsub Helsingisse 9. maile pühendatud konverentsile. Läheme rõõmuga ega pea pettuma - Johan on väga lahe inimene ning üldsegi mitte äärmuslane. Pärast seda visatakse meid Innoga ehtsas nõukaaegses vaimus, "okupatsioonieitajatega ühise laua taga istumise eest" Tartu Noorte Autorite Koondisest välja. Samas ma ei võta seda eriti traagilsielt, sest ka Inno visati EÜSist välja ja vanade sõprade asemele tekkisid kohe uued;
*Hundisilma jaanituli - käime esimest korda Hundisilmal. Inno on varem Äripäeva ajakirjanikuna aia taga luuramas käinud, aga mina pole üldse. Väga põnev on, saame tuttavaks väga paljude uute inimestega, isegi Linnar Priimägi tuleb rääkima :).
*Ilmub vaba ühiskonna raamat - Vaba ühiskonna raamat tekitas meediatormi juba enne ilmumist, kuid kui ta ilmub, läheb lausa mölluks. Kõik huvilised ei taha esitluspaika, kohvikusse Väike Pariis äragi mahtuda. Kohal on Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Öise Vahtkonna üks liidreid Maksim Reva, vabadusvõitleja Tiit Madisson (kahest viimasest on raamatus ka juttu) ning meedia raskekahurvägi;
*Valimised - teeme kampaaniat Peeter Võsale ja mina kandideerin ka. Peetri tublit tulemust tumestab Olev Puldre reetmine ja IRLi ülehüppamine. Palume selle kohta kommentaari ka IRLi esimehelt Mart Laarilt, kes kutsu meid Toompeale, kes seletab, et on see Puldre mis ta on, aga Võsa ise on palju hullem, sest reetis IRLi. Ja see, mis juhtus, on talle paras. Näen esimest korda Laari - ta paistab selline väike vihane mees. Inno ütleb, et Laar on nüüd selline nagu Savisaar oli enne - vihane. Ja Savisaar on jälle selline nagu Laar oli enne.
*Johan Bäckmani kohtuasi - Johan palub mind enda esindajaks. Olen rõõmuga nõus, sest minu arust ei tohiks kellelegi sõnade ja kirjutiste põhjal liikumispiiranguid teha. Novembris ongi istungid ja 15. jaanuaril tuleb otsus. Johan soovitab mind ka oma tuttavatele Venemaal ning ma olen nüüd ka ühe Naši komissari esindaja. Ennetamaks isamaaliste inimeste hüsteeriat - olen endiselt isamaaline, aga ma olen ka alati uskunud sellesse, et inimestel peab olema õigus rahumeelselt meelt avaldada. Need inimesed, keda mina nõustusin esindama, olidki rahumeelsed: nad teinud muud kui seisid siin, pilotkad peas, pronkssõduri endisel asukohal ja selle eest kehtestati neile 10-aastane maaletulekukeeld;
*Tüdrukute klubi korjatakse lettidelt - Inno ilukirjanduslik raamat Tüdrukute klubi korjatakse Ingrid Tähismaa telefonikõne peale raamatupoodide lettidelt. Apollo turundusjuht Tiia Laul läheb ETV Ringvaatesse ja ütleb, et seda tehti seepärast, et helistas Ingrid ja väitis, et raamat sisaldab laimu tema kohta ja laste pilte. Raamatukoi ütleb Õhtulehele, et neile helistas Ingrid, kes väitis, et talle on selle raamatuga kohutavalt ülekohut tehtud, ning lubas hankida kohtu tõkendi. Raamatut julgeb müüa vaid Kasutatud Raamat;
*Tüdrukute klubi tuuakse müüki tagasi - kui tõkendit ei tule ja Ingridil ei õnnestu ka kohtutäiturit raamatut arestima sundida, läheb Tüdrukute Klubi Raamatukois müüki tagasi. Samuti müüb raamatut edasi Kasutatud Raamat ja väkesed raamatupoed (Nõmme raamatupood jt). Raamatut saab smartposti vahendusel tellida ka autori Inno Tähismaa enda käest - koos autogrammiga!
Kohtuasjad - kuid ega maga ka Ingrid Tähismaa, kes sisustab oma aega peamiselt oma eksmehe Inno Tähismaa suhtes erisuguste menetluste initsieerimisega. Aasta algupoolel üritas ta kohtu kaudu saavutada siit blogist teda puudutavate tekstide eemaldamise ja Harju Maakohtu kohtunik Epp Haabsaar tegigi sellekohase määruse, kuid Ringkonnakohus tühistas selle ehk Inno võitis selle vaidluse Ingridiga. Ingrid esitas samas ka Innolt vanemlike õiguste äravõtmise hagi ning Epp Haabsaar täitiski Ingridi soovi - Innolt võeti vanemlikud õigused selle eest, et ta laimab siin blogis oma laste ema, mis on esimene kord, kus kohus võtab inimeselt vanemlikud õigused selle põhjal, mida ta on KIRJUTANUD. Kuid lugu ei ole lõppenud, sest me kaebasime Ringkonnakohtusse edasi.
Lisaks eeltoodule tegi Ingrid Inno suhtes ka krimasja alustamise avalduse, väites, et Inno ei maksa elatist, mis on vale, sest ka Ingrid on Innole võlgu ning Ingrid ise on palunud need nõuded tasaarveldada.
Kokkuvõtteks - oli tegelikult tore aasta, sõbrad. Ka vahepealsetest tagasilöökidest hoolimata. Ja eriti tore oli see aasta seepärast, et me leidsime väga palju uusi sõpru ja häid tuttavaid. Paljud vanad sõprused lagunesid, aga asemele tekkisid uued ja tugevamad. Ka mitmetest blogilugejatest on saanud sõbrad - tervisi teile! Ja mis eriti tore, sõpru oleme leidnud ka nende inimeste seast, keda pidasime oma vastasteks. Avastasime sel aastal inimestes palju head. Ja oleme selle eest lõpmata tänulikud.
MAAILMA KÕIGE TOREDAMAT AASTA LÕPPU TEILE, HEAD SÕBRAD JA RÕÕMSATE KOHTUMISTENI UUEL AASTAL 2010!
Ikka teie Inno ja Irja :)
neljapäev, 31. detsember 2009
Veel üks aasta kaotaja: REFORMIERAKOND
Dr. Baarmän imestab, miks Kadastik on tänases Postimehe arvamusloos justkui aru kaotanud. Aga mina tean. Või vähemasti aiman seda: tema suured sõpsud Reformierakonnas said haledalt peksa. Nii et nende juhtoinas Andrus Ansip suurest häbist aasta lõpuks koguni välismaale põrutas. Rahva silma alt ära.
Reform põrus haledalt nii Europarlamendi (sihiti 3, saadi 1 koht) kui ka kohalikel valimistel. Mistõttu võib seda erakonda pidada aasta luuseriks, kui IRLi pedofiilia-lood välja arvata. Ei aidanud neid ka Savisaare-peks Tallinnas, kuhu kaasati ka Viru miilits, kes oli ise mõni kuu varem valitsusest minema pekstud.
Lisaks muud jamad nagu krooniliseks kujunenud möödapanekud riigieelarve koostamisel, mistõttu tuli eelarvet 4 (või oli see 5?) korda ringi teha, ning rahvast solgutada. Kokkuvõttes pole ime, et Eesti tegelik tööpuudus on jõudnud 20% pirile, ehk Lätiga vahemaa kogu aeg väheneb. Eesti õnn oli see, et siin polnud ühtegi suurt kohalikku panka, muidu oleks kõik reservid sinna maetud nagu juhtus Lätis. Ansip räägib, et Eesti on Lätist parem, aga kuidas? Majandus kukub samas tempos või kohati isegi kiiremini ning tööpuudus kasvab samamoodi. Ehk probleemid, mis ees seisavad, on Lätiga täpselt samad.
Siis oli kindlasti ebaõnnestumine nn pronksiöö ninameeste õigeksmõistmine, kellele Ansip juba karistusi oli välja kuulutanud. Vastupidi, kohus mõistis mehed õigeks ja neile tuli eelarvest sadu tuhandeid välja käia.
"Teeme ära!" uus üritus, mis kujunes suisa koomiliseks, oli samuti Reformi üritus, kus osales terve kari oravaid. Mis aga kolinal läbi kukkus, paljuski seetõttu, et varasema aasta prügi oli veel ära vedamata, ehk lubatu tegemata.
Siis sel aastal välja tulnud jamad Reformi rahastamisel, kus mõned erakonna liikmed lasid oma kampaaniad otse firmadel kinni maksta. Ning Ansipi-Langi-Paeti nn viisaskandaal, kus Herman Simmi vangi pannud mees nägi koguni riigireetmise tunnuseid. Mis huvitav, Simmi süüdimõistmisel kõlbas küll Pihli arvamus, kui nad ise reetmisega vahele jäid, siis enam ei kõlvanud.
Ma arvan, et 2010. aasta kujuneb Reformi jaoks tõehetke aastaks. Väga palju lubadusi on õhku visatud ja selle nimel rahva verd lastud. Kui neist mõni, näiteks euro ei täitu, siis adjöö, Reform. Ja loodan, et võetakse maha ka Kadastikud.
Reform põrus haledalt nii Europarlamendi (sihiti 3, saadi 1 koht) kui ka kohalikel valimistel. Mistõttu võib seda erakonda pidada aasta luuseriks, kui IRLi pedofiilia-lood välja arvata. Ei aidanud neid ka Savisaare-peks Tallinnas, kuhu kaasati ka Viru miilits, kes oli ise mõni kuu varem valitsusest minema pekstud.
Lisaks muud jamad nagu krooniliseks kujunenud möödapanekud riigieelarve koostamisel, mistõttu tuli eelarvet 4 (või oli see 5?) korda ringi teha, ning rahvast solgutada. Kokkuvõttes pole ime, et Eesti tegelik tööpuudus on jõudnud 20% pirile, ehk Lätiga vahemaa kogu aeg väheneb. Eesti õnn oli see, et siin polnud ühtegi suurt kohalikku panka, muidu oleks kõik reservid sinna maetud nagu juhtus Lätis. Ansip räägib, et Eesti on Lätist parem, aga kuidas? Majandus kukub samas tempos või kohati isegi kiiremini ning tööpuudus kasvab samamoodi. Ehk probleemid, mis ees seisavad, on Lätiga täpselt samad.
Siis oli kindlasti ebaõnnestumine nn pronksiöö ninameeste õigeksmõistmine, kellele Ansip juba karistusi oli välja kuulutanud. Vastupidi, kohus mõistis mehed õigeks ja neile tuli eelarvest sadu tuhandeid välja käia.
"Teeme ära!" uus üritus, mis kujunes suisa koomiliseks, oli samuti Reformi üritus, kus osales terve kari oravaid. Mis aga kolinal läbi kukkus, paljuski seetõttu, et varasema aasta prügi oli veel ära vedamata, ehk lubatu tegemata.
Siis sel aastal välja tulnud jamad Reformi rahastamisel, kus mõned erakonna liikmed lasid oma kampaaniad otse firmadel kinni maksta. Ning Ansipi-Langi-Paeti nn viisaskandaal, kus Herman Simmi vangi pannud mees nägi koguni riigireetmise tunnuseid. Mis huvitav, Simmi süüdimõistmisel kõlbas küll Pihli arvamus, kui nad ise reetmisega vahele jäid, siis enam ei kõlvanud.
Ma arvan, et 2010. aasta kujuneb Reformi jaoks tõehetke aastaks. Väga palju lubadusi on õhku visatud ja selle nimel rahva verd lastud. Kui neist mõni, näiteks euro ei täitu, siis adjöö, Reform. Ja loodan, et võetakse maha ka Kadastikud.
Aasta kaotajad: "Teeme ära!", IRL ja pedofiilid ning ... INGRID TÄHISMAA!
Õhtuleht peab aasta kaotajateks "Teeme ära!" seltskonda, kes ei saanud hakkama varasema aasta prügi koristamisega ning kelle mõttetalgud kujunesid Dilberti koomiksi sarnaseks ürituseks. Samuti IRLi ja pedofiile, kes käivad koos nagu sukk ja saabas. Mina lisaks siia veel ühe saapa: Olev Puldre, kes valimisteööl teise erakonda hüppas, lootis abilinnapeaks saada, ent jäi lõpuks kõigest ilma. Teda sinna ja tänna vedanud IRLi Lääne-Viru juht Kert Karus sai samuti kinga, tema asemel astus ametisse Pomeriim.
Ning kohvik paneb omalt poolt välja veel ühe kaotaja: Reformierakonna meedianõuniku Ingrid Tähismaa, kes ei saanud hakkama pornograafilise kallakuga tibiportaali TopTop tegemisega, pani uugama mitu miljonit krooni ja jättis lõpuks paljudele töötajatele veel raha maksmata. Mis seal salata, inimesed hakkasid portaalikesest minema jooksma veel enne, kui see üldse oma uksed avas. Ning lõpuks jäid kahekesi ametisse Ingrid Tähismaa ja tema truu satelliit Tiina Kuuler, kes sel ajal uudiseid kribas kui Ingrid end seltskonnaüritustel maani täis kaanis ja siis autoga mööda linna ringi tuuritas. Ingridil vedas roppu moodi, et tema vana armastus Mart Kadastik ta Postimehhe tähtsa koha peale edutas. Ingridi uus lakei on nüüd Priit Pullerits, kes Ingridi käsul tellimuslugusid vorbib nagu see Evelin Ilvese kräpi-asi, mille Ingrid oma lapse lasteaia lapsevanemate usaldust kuritarvitades suure kella külge pani. Ingrid ja Priit on nagu need kaks tegelast sellest "Röövlirahnu Martini" filmist, keda mängisid isa ja poeg Ulfsakid, täielikud koomikud.
Tahad Ingrid Tähismaa kohta lisa lugeda ... telli Tüdrukute Klubi!
Ingrid Tähismaa, tuntud ka kui Porno-Ingrid väidab, et raamat Tüdrukute Klubi on otsekui tema enda elust maha kirjutatud. Sestap, kui tahad Ingridi kohta lisa lugeda, kuumadest suhetest ja seksist, armastusest, alandusest, kuulsuste-maailma telgitagustest, siis telli Tüdrukute klubi kohe, enne kui keelu-maias Ingrid Tähismaa selle päris ära keelab. Saadaval veel viimased ajaloolise esimese tiraazhi eksemplarid koos autogrammiga, nüüd erihinnaga 299.-. Telli kohe (raamatud.org vahendusel):
Mis on Delfi loos Ingrid Tähismaa kohta vale?
Ingrid Tähismaa väidab Pressinõukogule esitatud kaebuses, et Delfi artikkel tema võimaliku raseduse kohta sisaldab valet. Artikkel on ise järgmine:
FOTO: Kas Ingrid Tähismaa on lapseootel?
Ajakirjanik Ingrid Tähismaa on viimasel ajal seltskonnaüritustel jäänud silma vormikamana kui varem. Tiina Talumehe uue kollektsiooni esitlusel poseeris naine Delfi fotograafile, suul leebe naeratus ja käsi kõhul. Kas 41-aastane naine on lapseootel?
Tähismaa lükkab väite tagasi ja kinnitab, et uudis beebiootusest ei vasta tõele. “Need on valed andmed,” sõnab ta Publikule peale pisikest pausi.
Kui juhtida tähelepanu pildile, kus naine kannab lohvakat leopardimustrilist tuunikat ja hoiab kätt kõhul, vastab ta: “Ju ma pean siis alla võtma,” jääb ta endale kindlaks.
Tähismaad on viimasel ajal nähtud uue saatjaga, kelleks on 34aastane jurist Allen-Illimar Putnik. Kuigi Ingrid oma suhet meedias otsesõnu pole kommenteerinud, on nad ühiselt ka fotograafidele poseerinud.
Ingridil on varasemast abielust Inno Tähismaaga kaks poega — Oskar ja Oliver.
------------
Nõnda. Analüüsime nüüd seda lugu. Mis siis on vale? Esimene lause:
Ajakirjanik Ingrid Tähismaa on viimasel ajal seltskonnaüritustel jäänud silma vormikamana kui varem.
Mis siin valet on? Kas ta siis pole vormikam kui varem? Pildiltki näha, et on. Järgmine lause:
Tiina Talumehe uue kollektsiooni esitlusel poseeris naine Delfi fotograafile, suul leebe naeratus ja käsi kõhul.
Kas ta siis ei poseerinud fotograafile, suul leebe naeratus ja käsi kõhul. On ju nii! Järgmine lause:
Kas 41-aastane naine on lapseootel?
See on küsimus, pole samuti mingit valet kuskil pool näha. Järgmine lause:
Tähismaa lükkab väite tagasi ja kinnitab, et uudis beebiootusest ei vasta tõele.
Kas ta siis ei lükanud seda väidet tagasi või? Ja ei kinnitanud, et beebiootus ei vasta tõele? Siis ta ikka ootab last! Aga miks ta siis seda ei tunnista? Kas ta ise valetab? Järgmine lause:
“Need on valed andmed,” sõnab ta Publikule peale pisikest pausi.
Jällegi, raske leida mingit valet, kui ta just ise ei valetanud. Järgmine lause:
Kui juhtida tähelepanu pildile, kus naine kannab lohvakat leopardimustrilist tuunikat ja hoiab kätt kõhul, vastab ta: “Ju ma pean siis alla võtma,” jääb ta endale kindlaks.
Mis siin siis valet on? Kas pole leopardimustriline tuunika? On ju! Ja hoiab kätt ka kõhul. Kas ta siis ei öelnud, et peab alla võtma? Aga pildilt on näha küll, et peaks alla võtma, kui ta, muidugi, pole lapseootel. Siis oleks tõesti raske alla võtta. Järgmine lause:
Tähismaad on viimasel ajal nähtud uue saatjaga, kelleks on 34aastane jurist Allen-Illimar Putnik.
Jällegi, vastab tõele, on nähtud koos Putnikuga, selle kapihomoga, kes ilmselt nillib juba Ingridi poegi. Ja Putnik on jurist ning 34aastane. Või ei ole? Järgmine lause:
Kuigi Ingrid oma suhet meedias otsesõnu pole kommenteerinud, on nad ühiselt ka fotograafidele poseerinud.
Jällegi ei leia ma valet. Ingrid oma suhet pole otsesõnu tõesti kommenteerinud, ent ta on koos Putnikuga pildil olnud. Järgmine lause:
Ingridil on varasemast abielust Inno Tähismaaga kaks poega — Oskar ja Oliver.
Jällegi, tundub, pole mingit valet. Ingridil on abielust Inno Tähismaaga kaks poega. Või on need pojad siis tõesti abieluvälised?
Ehk kokkuvõttes: Delfi artiklis on raske tuvastada mingit valet. Kui just Ingrid ise sihilikult ei valetanud ja nüüd väidab, et see, mis ta ütles, oli vale. Et ta tegelikult ootab last, aga valetas, et ei oota, ja nüüd väidab, et see oli vale, et ta last ei oota.
FOTO: Kas Ingrid Tähismaa on lapseootel?
Ajakirjanik Ingrid Tähismaa on viimasel ajal seltskonnaüritustel jäänud silma vormikamana kui varem. Tiina Talumehe uue kollektsiooni esitlusel poseeris naine Delfi fotograafile, suul leebe naeratus ja käsi kõhul. Kas 41-aastane naine on lapseootel?
Tähismaa lükkab väite tagasi ja kinnitab, et uudis beebiootusest ei vasta tõele. “Need on valed andmed,” sõnab ta Publikule peale pisikest pausi.
Kui juhtida tähelepanu pildile, kus naine kannab lohvakat leopardimustrilist tuunikat ja hoiab kätt kõhul, vastab ta: “Ju ma pean siis alla võtma,” jääb ta endale kindlaks.
Tähismaad on viimasel ajal nähtud uue saatjaga, kelleks on 34aastane jurist Allen-Illimar Putnik. Kuigi Ingrid oma suhet meedias otsesõnu pole kommenteerinud, on nad ühiselt ka fotograafidele poseerinud.
Ingridil on varasemast abielust Inno Tähismaaga kaks poega — Oskar ja Oliver.
------------
Nõnda. Analüüsime nüüd seda lugu. Mis siis on vale? Esimene lause:
Ajakirjanik Ingrid Tähismaa on viimasel ajal seltskonnaüritustel jäänud silma vormikamana kui varem.
Mis siin valet on? Kas ta siis pole vormikam kui varem? Pildiltki näha, et on. Järgmine lause:
Tiina Talumehe uue kollektsiooni esitlusel poseeris naine Delfi fotograafile, suul leebe naeratus ja käsi kõhul.
Kas ta siis ei poseerinud fotograafile, suul leebe naeratus ja käsi kõhul. On ju nii! Järgmine lause:
Kas 41-aastane naine on lapseootel?
See on küsimus, pole samuti mingit valet kuskil pool näha. Järgmine lause:
Tähismaa lükkab väite tagasi ja kinnitab, et uudis beebiootusest ei vasta tõele.
Kas ta siis ei lükanud seda väidet tagasi või? Ja ei kinnitanud, et beebiootus ei vasta tõele? Siis ta ikka ootab last! Aga miks ta siis seda ei tunnista? Kas ta ise valetab? Järgmine lause:
“Need on valed andmed,” sõnab ta Publikule peale pisikest pausi.
Jällegi, raske leida mingit valet, kui ta just ise ei valetanud. Järgmine lause:
Kui juhtida tähelepanu pildile, kus naine kannab lohvakat leopardimustrilist tuunikat ja hoiab kätt kõhul, vastab ta: “Ju ma pean siis alla võtma,” jääb ta endale kindlaks.
Mis siin siis valet on? Kas pole leopardimustriline tuunika? On ju! Ja hoiab kätt ka kõhul. Kas ta siis ei öelnud, et peab alla võtma? Aga pildilt on näha küll, et peaks alla võtma, kui ta, muidugi, pole lapseootel. Siis oleks tõesti raske alla võtta. Järgmine lause:
Tähismaad on viimasel ajal nähtud uue saatjaga, kelleks on 34aastane jurist Allen-Illimar Putnik.
Jällegi, vastab tõele, on nähtud koos Putnikuga, selle kapihomoga, kes ilmselt nillib juba Ingridi poegi. Ja Putnik on jurist ning 34aastane. Või ei ole? Järgmine lause:
Kuigi Ingrid oma suhet meedias otsesõnu pole kommenteerinud, on nad ühiselt ka fotograafidele poseerinud.
Jällegi ei leia ma valet. Ingrid oma suhet pole otsesõnu tõesti kommenteerinud, ent ta on koos Putnikuga pildil olnud. Järgmine lause:
Ingridil on varasemast abielust Inno Tähismaaga kaks poega — Oskar ja Oliver.
Jällegi, tundub, pole mingit valet. Ingridil on abielust Inno Tähismaaga kaks poega. Või on need pojad siis tõesti abieluvälised?
Ehk kokkuvõttes: Delfi artiklis on raske tuvastada mingit valet. Kui just Ingrid ise sihilikult ei valetanud ja nüüd väidab, et see, mis ta ütles, oli vale. Et ta tegelikult ootab last, aga valetas, et ei oota, ja nüüd väidab, et see oli vale, et ta last ei oota.
Aasta sensatsioon: Ingrid Tähismaa kaebas Delfi peale Pressinõukogusse eraelu puutumatuse asjas
Aasta viimasel päeval tuli ära aasta sensatsioon: Ingrid Tähismaa, tuntud ka kui Porno-Ingrid, Kroonika-Ingrid ja Arteri-Ingrid kaebas Delfi uudisteportaali Pressinõukogusse, tuues põhjuseks, et Delfi spekuleeris tema raseduse üle.
Õu mai kaad!, nagu ütleks Ingrid Tähismaa ise selle asja peale. Kas ta on aru päris kaotanud?! Seltskonna-ajakirjanduse ema, kes ise on sadu naisi kahuritoru ette vedanud, neid kõigis surmapattudes kahtlustanud ja sspekuleerinud, nimetagem siin näiteks Anu Saagimi lapse isa küsimust, on hingepõhjani solvunud, kui tema enda raseduse üle spekuleeritakse.
Artikkel, millega endine pornograafilise kallakuga veebisaidi TopTop endine petoimetaja Ingrid Tähismaa rahul pole, oli selline:
no kas ei paista ta sel kujutisel lapseootel? Ise hoiab veel kõhtu õrnalt kinni. Minu meelest ise andis alust spekuleerida, et ootab last.
Hiljem ta muidugi väitis, et pole lapseootel, vaid see on hoopis pekikõht. Jooksis mööda Postimehe maja ringi ja üürgas nagu jeeriku pasun Laulud tähtedega konkursil.
Igal juhul on sündinud huvitav pretsedent, või õigemini rida pretsedente, kus Postimehe Arteri ajakirjanikud otsivad järgemööda õigust taga Pressinõukogust, mis on loodud tavakodanike kaitseks ajakirjanike vastu. Ajakirjanikud võiks oma asjad isekeskis ära lahendada, või mis?! Otsa tegi lahti Priit Pullerits, kes kõigepealt polnud rahul sellega, et tema nime Ekspressi Kranaadis kasutati ning siis sellega, et tema suhtes kriitiliselt võttis ETV Ringvaate saates sõna Evelin Ilves. Nüüd siis Ingrid Tähismaa, kes pole rahul sellega, et tema raseduse üle spekuleeriti. Samas kui Ingrid ise ronib igasugustele üritustele, paneb seal kõvasti tina ning peab end maailma suureks staariks. Ingrid peaks hästi teadma, et avaliku elu tegelaste kohta, kes ta ise on käivad veidi teised reeglid kui tavakodanike kohta.
Seni on Ingrid saanud telefonikõne peale omale tähtsa töökoha Postimehes ja keelanud ära raamatu müügi kauplustes, näis kas tal sama õnnestub Pressinõukogus.
Kägu ajab kägu
Kuigi Raimo Kägu on kinnitanud, et üksikul saarel nälga surnud lambad pole tema omad, tuleb ometi välja, et need olid tema omad. Jah, vanad tuttavad kombed. See pole esimene kord kui Eesti esiloomapiinajad Raimo Kägu-Kristiina Ojuland vahele jäävad. Ojuland on ka välimuselt nagu Cruella de Vil, sellest on olnud ka kohvikus varem juttu.
Mis on eriti jälk, Kägu pressib end ka televisiooni neist piinatud ja näljutatud lambakorjustest süüa tegema (väljavõte Delfi veebist), väkk:
Džiisös, mis abielu!
Viimases Kroonikas on tõeliselt hea lugemine Eesti ühe esipaari, Anu ja Andrus Ansipi kohta. Mis on nagu mingist koomiksist, ausõna.
Ja kui vanaks on Anu jäänud, suured vaod näos, aga jah, pole naljaasi, 5 aastat üksi Tartus konuta, samas kui Andrus lehvib ringi üha uute ja uute tšikadega. Ning kui Anu õhtuti helistab, siis kostab mees vaid: "Möhh.." Ma ei või! Kas siis selle pärast tasub kooselu mängida! Kui vaatan, kuidas Vilja Savisaar särab ja Edgargi uut tuult tiibadesse saab, siis tõesti, parem õudne lõpp kui lõputa õudus. Ja see õudus vaatab vastu Anu Ansipi välimusest, kes näeb välja nagu 70aastane, ausõna. Sama, kui mees kõrval kavalalt naeratab ja räägib, kui tore, et Anul on arstipraksis Tartus, kui ta ise Tallinnas laia elu elab.
Veel on huvitav, et mees õhtud läbi arvutis istub. Mis ta seal loeb? Kas vahib pornot? Või istub kohvikus? Või mõlemat? Igal juhul suht karm värk see nende suhe. Ma ei kadesta, ausõna. Ja meenutab kangesti minu suhet Ingridiga, mis oli umbes samalaadne, et omavahel suhtlesime vaid laste ja sõprade-tuttavate kaudu. Omavahel olime nagu võõrad, kel polnud isegi millestki rääkida. Intervjuust on hästi näha, kui erinevad inimesed nad on ja kuidas nad teineteisest pidevalt mööda räägivad. Jube. Ja selliseid tuuakse eeskujuks. Või nad ise eksponeerivad oma suhet. Häbi peaks olema!
No ja siis see reis. Et esimene aastavahetus neil väljaspool Eestit. No selge, et püütakse suhet reanimeerida. Et siis justkui vanu aegu meelde tuletada. Jaa, tean, ka meil Ingridiga on see tee läbi käidud. Aga see ei aita. Veeda kasvõi kõik aastavahetused Aafrikas. Tagasi tulles on ikka kõik vanaviisi.
Muidugi, ega see teise esipaari, Evelin ja Toomas Hedrik Ilvese suhe parem pole, ainult selle vahega, et Tom, kes vahepeal täitsa ära kustus on nüüd hakanud ellu ärkama. Anu Ansip on ilmselt sellele käega löönud, istub õhtuti kodus, küpsetab kooki ja püüab õnnetult oma meest telefoni teel kätte saada. Anu, minu soovitus sulle, kui tahad teada, mis su mees teeb, õhtuti, siis vaata Sopranosid. Sealt saad teada.
Siin veel üks kujutis Anu ja Andrus Ansipist, kus üks midagi seletab ja teine püüab aru saada, vaadake kehakeelt, kuidas nad teineteisest eemale hoiavad:
kolmapäev, 30. detsember 2009
Üks tagasiside Inno tekstide kohta ja Inno kommentaar
Saabus selline tagasiside:
Ei saa kuidagi väärata ega väänata fakti, et sina kirjutasid oma näo ja nime all Postimehes loo sellest, kuidas oled aastaid abielumehena lõbumajades käinud. Kirjutasid selle teadmisega, millise ilkumise toob see kaasa su pojale. Ise oled kõik teinud. Aga kui oled ise nagu kurikamees tänaval - noh, kui oled nii etteaimamatu ja iseennastki hirmutad, ehk siis pöördud arsti poole.
Inno kommentaar:
aga võibolla ma bluffisin. Ja pole üldse lõbumajas käinud. Mis siis?
Väga raske on midagi kindlat väita selle põhjal, mis ma olen kirjutanud, sest see ei pruugi olla tõsi. Nii võin ma praktiliselt kõik argumendid ümber lükata. Selle asemel, et lahtisest uksest sisse pressida, ja hiljem pettunult üllatuda, et ukse asemel oli hoopis urruauk, võiks targutajad ise näha veidi vaeva ja uurida, mis värk on. Siin kohviku kommentaariumis levinud kontentanalüüsi põhjal võib väita ainult seda, et ma kirjutasin x-hetkel ühte ja y-hetkel teist, ei muud. Asjalood võisid tegelikult olla hoopis kolmandat moodi. Ja võibolla isegi ei kirjutanud mina seda teksti.
Mis mind ennast üllatab, et ka Eesti Vabariigi kohus võtab siit päevikust katkeid ja presenteerib neid absoluutse tõe pähe. See on mingi tõeline hüper-reaalsus. Ma loon kuskile mingi maailma ja see maailm ärkab ellu, koos oma valitsuse, kohtusüsteemi ja muu atribuutikaga. Kas pole šeff värk, või mis? Et lisaks päris, reaalsele maailmale eksteerib veel paralleel-maailm, mis elab selle järgi, mis ma olen päevikusse kirja pannud. Näiteks panen kirja, et peksin kellegi läbi, ja järgmisel hetkel peatub mu maja kõrval politseiauto, sealt astuvad välja mehed ja viivad mu minema kui kurjategija.
Ei saa kuidagi väärata ega väänata fakti, et sina kirjutasid oma näo ja nime all Postimehes loo sellest, kuidas oled aastaid abielumehena lõbumajades käinud. Kirjutasid selle teadmisega, millise ilkumise toob see kaasa su pojale. Ise oled kõik teinud. Aga kui oled ise nagu kurikamees tänaval - noh, kui oled nii etteaimamatu ja iseennastki hirmutad, ehk siis pöördud arsti poole.
Inno kommentaar:
aga võibolla ma bluffisin. Ja pole üldse lõbumajas käinud. Mis siis?
Väga raske on midagi kindlat väita selle põhjal, mis ma olen kirjutanud, sest see ei pruugi olla tõsi. Nii võin ma praktiliselt kõik argumendid ümber lükata. Selle asemel, et lahtisest uksest sisse pressida, ja hiljem pettunult üllatuda, et ukse asemel oli hoopis urruauk, võiks targutajad ise näha veidi vaeva ja uurida, mis värk on. Siin kohviku kommentaariumis levinud kontentanalüüsi põhjal võib väita ainult seda, et ma kirjutasin x-hetkel ühte ja y-hetkel teist, ei muud. Asjalood võisid tegelikult olla hoopis kolmandat moodi. Ja võibolla isegi ei kirjutanud mina seda teksti.
Mis mind ennast üllatab, et ka Eesti Vabariigi kohus võtab siit päevikust katkeid ja presenteerib neid absoluutse tõe pähe. See on mingi tõeline hüper-reaalsus. Ma loon kuskile mingi maailma ja see maailm ärkab ellu, koos oma valitsuse, kohtusüsteemi ja muu atribuutikaga. Kas pole šeff värk, või mis? Et lisaks päris, reaalsele maailmale eksteerib veel paralleel-maailm, mis elab selle järgi, mis ma olen päevikusse kirja pannud. Näiteks panen kirja, et peksin kellegi läbi, ja järgmisel hetkel peatub mu maja kõrval politseiauto, sealt astuvad välja mehed ja viivad mu minema kui kurjategija.
Valime seksikaima pedofiili
Kohvik valib seksikaima pedofiili, eesmärgiga tutvustada pedofiile ja nende näod meelde jätta. Valikus on järgmised pedofiilid:
Tiit Laur (Sõnumitooja veebist).
Jaanus Rohumets (Elucas, Delfi veebist)
Margus Männik (Postimehe veebist).
Kaur Hanson (Vimeo veebist).
Valdek Liivmann (Postimehe veebist).
Toomas H. Liiv (Meola, Õhtulehe veebist).
Vello Kütt (Nuffi.ee veebist).
Ingrid sõidab purjuspäi?
Tuli kaks huvitavat vihjet Postimehe inimeselt, kelle nime jätame tema palvel ja huvides (et Ingrid Tähismaal ei oleks võimalik talle kinga anda) saladusse.
Nimelt, nagu räägitakse Postimehe majas, olevat Ingrid Tähismaal tõsine alkoholiprobleem. Lausa nii tõsine, et ta kaanib end pea igal koosviibimisel silmini täis ja istub pärast purjuspäi autorooli. Ta olevat mitu korda sedasi purjuspäi peolt koju sõitnud.
Kas keegi teab midagi täpsemalt?
Teise vihje avaldame homme, püsige kohviku lainel!
Nimelt, nagu räägitakse Postimehe majas, olevat Ingrid Tähismaal tõsine alkoholiprobleem. Lausa nii tõsine, et ta kaanib end pea igal koosviibimisel silmini täis ja istub pärast purjuspäi autorooli. Ta olevat mitu korda sedasi purjuspäi peolt koju sõitnud.
Kas keegi teab midagi täpsemalt?
Teise vihje avaldame homme, püsige kohviku lainel!
Üks tagasiside propaganda kohta ja Inno kommentaar
Saabus selline tagasiside/kommentaar:
Usk, lootus, armastus ütles...
Inno parem surm, kui etniline venelane ja pidev Vabariigi mahamüüja, kesklimukas Savipaks, isiklikud kogemused.
Ja veel jälgi Tallinna linnameediat ja kesknädalat, Sa peaksid ikka propagandal ja ajakirjandusel vahet tegema või oled võõrdunud.
Inno kommentaar:
Ma olen loomulikult teadlik, et Kesknädal ja linnameedia on propaganda. Ent ajaleht ongi propaganda vahend ja poliitika on propaganda kunst, mistõttu linnavalitsuse või erakonna poliitiline väljaanne ei saagi muud olla kui puhas propaganda. Paljud suured lehed nagu Postimees ja Päevaleht avaldavad valitsusmeelset propagandat.
Nn sõltumatu ajakirjandus on müüt, mida usuvad ehk esimese kursuse ajakirjandustudengid ja võhikud. Eesti on pealegi nii väike ja vaene, et siin ei teki kunagi sõltumatut ajakirjandust. Isegi Ekspress, mis peab end sõltumatuks, on tegelikult vägagi sõltuv, Hans H. Luige majandushuvidest, Ekspress on Luige isiklik propagandakanal, mis toetab Luige lemmik-erakonda IRLi.
Usk, lootus, armastus ütles...Inno parem surm, kui etniline venelane ja pidev Vabariigi mahamüüja, kesklimukas Savipaks, isiklikud kogemused.
Ja veel jälgi Tallinna linnameediat ja kesknädalat, Sa peaksid ikka propagandal ja ajakirjandusel vahet tegema või oled võõrdunud.
Inno kommentaar:
Ma olen loomulikult teadlik, et Kesknädal ja linnameedia on propaganda. Ent ajaleht ongi propaganda vahend ja poliitika on propaganda kunst, mistõttu linnavalitsuse või erakonna poliitiline väljaanne ei saagi muud olla kui puhas propaganda. Paljud suured lehed nagu Postimees ja Päevaleht avaldavad valitsusmeelset propagandat.
Nn sõltumatu ajakirjandus on müüt, mida usuvad ehk esimese kursuse ajakirjandustudengid ja võhikud. Eesti on pealegi nii väike ja vaene, et siin ei teki kunagi sõltumatut ajakirjandust. Isegi Ekspress, mis peab end sõltumatuks, on tegelikult vägagi sõltuv, Hans H. Luige majandushuvidest, Ekspress on Luige isiklik propagandakanal, mis toetab Luige lemmik-erakonda IRLi.
Reform in spe: ettevõtjate erakonnast ametnike erakonnaks
Kas teile ei tundu, austatud kohvikulised, et Reformierakond, mis veel mõned aastad tagasi oli ettevõtjate erakond, seistes eelkõige ettevõtjate huvide eest, on muutunud ametnike erakonnaks, mis ettevõtjate huvidele vilistab. Mõneti sarnane olukorraga Venemaal, kus ettevõtjad upitasid võimule Jeltsini noore jüngri Putini, kes nüüd üksteise järel neidsamu ettevõtjaid vangistab. Ent kui Putin kiusab vaid suuri tuusasid, ehk oligarhe, siis Eestis näib, et Reform ja selle juht Andrus Ansip tümitab kõiki ettevõtjaid. Kui kehtestab üha uusi makse, mis ettevõtjate elu üha keerulisemaks teevad. Ning see jutt, et transiiti pole Eestile üldse vaja, no see pole ju kellegi ettevõtja jutt. See on puhas ametniku mögin.
Märgilise tähendusega on seegi, et Äripäev, ettevõtjate leht on Reformierakonnast distantseerunud ja eelistab hoopis IRLi. Nagu ma olen aru saanud, on Reform viimasel ajal ilma jäänud paljudest ettevõtjatest rahastajatest ja suurim osa sissetulekutest tuleb riigieelarvest.
Mingeid reforme pole Reformierakond enam ette võtnud, vastupidi, tegeletud on reformide, näiteks IRLi poolt algatatud haldusreformi torpedeerimisega.
Samas on Reformi võimuoleku ajal võetud ametisse terve armee ametnikke, kellel kõigil väga head palgad ja kes kinnituvad riigikassa külge nagu puugid, neelates niigi nappe reserve. Ja olukorras, kus ametnike arvu peaks koomale tõmbama ning nende sissetulekuid vähendama, on need ametnikud allutanud omale nii Reformierakonna kui kogu riigi juhtimise ja teevad kõik, et nende hüved ja privileegid säiluksid. Ja teevad loomulikult kõik, et nende leivaisa Reformierakond võimult ei kukuks.
Ma võin muidugi eksida ja Reform seisab endiselt ettevõtjate huvide eest, näiteks salaja, nii et seda märgata pole. Parandage mind, kui see nii on.
Märgilise tähendusega on seegi, et Äripäev, ettevõtjate leht on Reformierakonnast distantseerunud ja eelistab hoopis IRLi. Nagu ma olen aru saanud, on Reform viimasel ajal ilma jäänud paljudest ettevõtjatest rahastajatest ja suurim osa sissetulekutest tuleb riigieelarvest.
Mingeid reforme pole Reformierakond enam ette võtnud, vastupidi, tegeletud on reformide, näiteks IRLi poolt algatatud haldusreformi torpedeerimisega.
Samas on Reformi võimuoleku ajal võetud ametisse terve armee ametnikke, kellel kõigil väga head palgad ja kes kinnituvad riigikassa külge nagu puugid, neelates niigi nappe reserve. Ja olukorras, kus ametnike arvu peaks koomale tõmbama ning nende sissetulekuid vähendama, on need ametnikud allutanud omale nii Reformierakonna kui kogu riigi juhtimise ja teevad kõik, et nende hüved ja privileegid säiluksid. Ja teevad loomulikult kõik, et nende leivaisa Reformierakond võimult ei kukuks.
Ma võin muidugi eksida ja Reform seisab endiselt ettevõtjate huvide eest, näiteks salaja, nii et seda märgata pole. Parandage mind, kui see nii on.
Jess! Savisaar kuulutas 2010. aasta ajakirjanike kaitse aastaks
Vahendan Raepressi teadaannet:
Edgar Savisaar kuulutas 2010. aasta ajakirjanike kaitse aastaks
Täna Raekojas toimunud Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil kuulutas linnapea 2010. aasta ajakirjanike kaitse aastaks. Savisaar väljendas muret meedia olukorra pärast. Ta tõi näiteks viimaste päevade uudised valitsusmeedias, mis ilmestavad ka tendentse järgmise aasta meediapildis.
„Jutt sellest kuidas müügimaks tõstab bensiini hinda 15-20 senti, käis kontrollimatult eetris kuigi linn seletas kannatlikult, et müügimaks autokütuse hindu ei puuduta, kuna see käib hoopis teise seaduse alla. Kuna valitsuse poolt aktsiisidega kehtestatud hinnatõusud bensiinile on tõesti rängad, siis püüti selles suurte pealkirjade ja rõhutustega süüdlaseks teha Tallinna linnavalitsust. Või teine väide sellest, kuidas Tallinna linn ülemäärase laenamisega rikkuvat mingeid seadusi. Tegelikult on vanade laenude refinantseerimine ja europrojektide kaasfinantseerimise jaoks laenu võtmine täiesti seaduslik ka Eesti Valitsuse mõistes. Tegelikult on Tallinna laenamise jutt üles tõstetud päevil kui riik teatas Eesti Energiast eraldatud ettevõtte tarbeks mitme miljardi krooni laenamisest. Valitsusmeedia tahtis ka siin valitsuse laenukire eest süüdlaseks visandada Tallinna. Või võtame kolmanda näite – jutu sellest kuidas Tallinn uisutajad-lapsed tänavale jätab. Seda ajal kui Tallinn maksab kinni Euroopa iluuisutamise meistrivõistluste läbiviimise Eesti pealinnas, mis tähendab meile miljoneid kroone täiendavaid kulusid! Tegelikult tahtis valitsusmeedia pearahasüsteemi jätkavat Tallinna lavastada jälle süüdlaseks selles, et Vabariigi Valitsus on kõige muu hulgas ka lastespordi rahastamise sisuliselt lõpetanud,“ ütles Savisaar.
Linnapea hinnangul võtab valitsusajakirjandus presidendi uusaastaintervjuus olnud sedastust, et valimiskampaanias tõde ei loe ja valed töötavad, kui otsest tegevusjuhendit. „Kuigi ma olen kindel, et president tahtis valedevabrikut mitte innustada, vaid hoopis selle eest hoiatada,“ tunnistas Savisaar.
Üldistades olukorda meedias hoiatas Savisaar, et „Tegelikult on valel lühikesed jalad, vale ei lähe läbi ja lõpeb sellisele meediale pankrotiga! Mul ei ole seejuures kahju Ansipi parteis ja valitsuses tööta jäävatest meediatehnoloogidest. Mul on siiralt kahju ajakirjanikest, kes oma praegusest leivakannikast kinni hoides tõepoolest arvavad, et valetamine aitab nende töökohta säilitada. Margus Allikmaa juhitavas Rahvusringhäälingus järjestikku juba teise töötajate usaldusisiku koondamine on seda suhtumist veelgi süvendanud – raadiomajas valitsevaid meeleolusid nimetavad ajakirjanikud omavahel lausa stalinistlikeks. Koondamiste järjekordne laine on käinud üle ka Ekspress Grupist ja Eesti Päevalehest. Uue juhtkonna profiili arvestades on suurem harvendamine ees ka Delfis. Võib ennustada, et reklaamituru troostitu perspektiivi olukorras hakatakse lähikuudel järjepanu sulgema ajakirju.“
Savisaar pöördus ajakirjanike poole hoiatusega – „Ma tahan ajakirjanikele öelda – valedevabrikutel kaovad jalad alt niikuinii. Teie valik on raske: kas säilitada oma hea nimi, mis ongi teie peamine kapital tööjõuturul ja riskida kiire koondamisega, või lasta rikkuda oma nimi võimulolijate upitamisega ning minna põhja koos selle klanniga, väljavaated pärast tööd leida on juba hoopis väiksemad.“
Linnapea sõnul on Tallinn vaba ajakirjanduse toetamiseks teinud palju ja lubab teha veelgi rohkem. „Me ei ole nõus sellega, et meedia muudetakse pelgalt valitsuspropagandaks. Tuleval aastal alustav Tallinna Televisioon pole lihtsalt sõltumatu alternatiiv valitsusmeediale vaid pange tähele, sellest saab ka üks vähestest lisanduvatest tööandjatest selles valdkonnas.“
Savisaar oli seda meelt, et linnal tuleb astuda veel mõningaid samme, et tagada objektiivse informatsiooni jõudmine linnarahvani. „Arvestades ajakirjanike tõepoolest väljapääsmatuna näivat olukorda on selge, et nad vajavad moraalset tuge, õiguskaitset ja muidugi töökohti. Toetamist vajavad eeskätt need, kes veel vastu peavad ja on säilitanud oma objektiivsuse.“
Linnapea kuulutas 2010. aasta ajakirjanike kaitse aastaks!
Inno kommentaar:
ajakirjanikud vajavad tõesti kaitset, kasvõi valitsuse kavade eest võtta ära allika kaitse õigus ja hakata ajakirjanikke karmilt kohtlema. See, mis veeretatakse justiitsminister Rein Langi kraesse, on tegelikult kogu võimuloleva valitsuse plaan. Muuda meedia veel suuremaks valitsusaparaadi sülekoeraks kui ta seni on olnud.
Edgar Savisaar kuulutas 2010. aasta ajakirjanike kaitse aastaks
Täna Raekojas toimunud Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil kuulutas linnapea 2010. aasta ajakirjanike kaitse aastaks. Savisaar väljendas muret meedia olukorra pärast. Ta tõi näiteks viimaste päevade uudised valitsusmeedias, mis ilmestavad ka tendentse järgmise aasta meediapildis.
„Jutt sellest kuidas müügimaks tõstab bensiini hinda 15-20 senti, käis kontrollimatult eetris kuigi linn seletas kannatlikult, et müügimaks autokütuse hindu ei puuduta, kuna see käib hoopis teise seaduse alla. Kuna valitsuse poolt aktsiisidega kehtestatud hinnatõusud bensiinile on tõesti rängad, siis püüti selles suurte pealkirjade ja rõhutustega süüdlaseks teha Tallinna linnavalitsust. Või teine väide sellest, kuidas Tallinna linn ülemäärase laenamisega rikkuvat mingeid seadusi. Tegelikult on vanade laenude refinantseerimine ja europrojektide kaasfinantseerimise jaoks laenu võtmine täiesti seaduslik ka Eesti Valitsuse mõistes. Tegelikult on Tallinna laenamise jutt üles tõstetud päevil kui riik teatas Eesti Energiast eraldatud ettevõtte tarbeks mitme miljardi krooni laenamisest. Valitsusmeedia tahtis ka siin valitsuse laenukire eest süüdlaseks visandada Tallinna. Või võtame kolmanda näite – jutu sellest kuidas Tallinn uisutajad-lapsed tänavale jätab. Seda ajal kui Tallinn maksab kinni Euroopa iluuisutamise meistrivõistluste läbiviimise Eesti pealinnas, mis tähendab meile miljoneid kroone täiendavaid kulusid! Tegelikult tahtis valitsusmeedia pearahasüsteemi jätkavat Tallinna lavastada jälle süüdlaseks selles, et Vabariigi Valitsus on kõige muu hulgas ka lastespordi rahastamise sisuliselt lõpetanud,“ ütles Savisaar.
Linnapea hinnangul võtab valitsusajakirjandus presidendi uusaastaintervjuus olnud sedastust, et valimiskampaanias tõde ei loe ja valed töötavad, kui otsest tegevusjuhendit. „Kuigi ma olen kindel, et president tahtis valedevabrikut mitte innustada, vaid hoopis selle eest hoiatada,“ tunnistas Savisaar.
Üldistades olukorda meedias hoiatas Savisaar, et „Tegelikult on valel lühikesed jalad, vale ei lähe läbi ja lõpeb sellisele meediale pankrotiga! Mul ei ole seejuures kahju Ansipi parteis ja valitsuses tööta jäävatest meediatehnoloogidest. Mul on siiralt kahju ajakirjanikest, kes oma praegusest leivakannikast kinni hoides tõepoolest arvavad, et valetamine aitab nende töökohta säilitada. Margus Allikmaa juhitavas Rahvusringhäälingus järjestikku juba teise töötajate usaldusisiku koondamine on seda suhtumist veelgi süvendanud – raadiomajas valitsevaid meeleolusid nimetavad ajakirjanikud omavahel lausa stalinistlikeks. Koondamiste järjekordne laine on käinud üle ka Ekspress Grupist ja Eesti Päevalehest. Uue juhtkonna profiili arvestades on suurem harvendamine ees ka Delfis. Võib ennustada, et reklaamituru troostitu perspektiivi olukorras hakatakse lähikuudel järjepanu sulgema ajakirju.“
Savisaar pöördus ajakirjanike poole hoiatusega – „Ma tahan ajakirjanikele öelda – valedevabrikutel kaovad jalad alt niikuinii. Teie valik on raske: kas säilitada oma hea nimi, mis ongi teie peamine kapital tööjõuturul ja riskida kiire koondamisega, või lasta rikkuda oma nimi võimulolijate upitamisega ning minna põhja koos selle klanniga, väljavaated pärast tööd leida on juba hoopis väiksemad.“
Linnapea sõnul on Tallinn vaba ajakirjanduse toetamiseks teinud palju ja lubab teha veelgi rohkem. „Me ei ole nõus sellega, et meedia muudetakse pelgalt valitsuspropagandaks. Tuleval aastal alustav Tallinna Televisioon pole lihtsalt sõltumatu alternatiiv valitsusmeediale vaid pange tähele, sellest saab ka üks vähestest lisanduvatest tööandjatest selles valdkonnas.“
Savisaar oli seda meelt, et linnal tuleb astuda veel mõningaid samme, et tagada objektiivse informatsiooni jõudmine linnarahvani. „Arvestades ajakirjanike tõepoolest väljapääsmatuna näivat olukorda on selge, et nad vajavad moraalset tuge, õiguskaitset ja muidugi töökohti. Toetamist vajavad eeskätt need, kes veel vastu peavad ja on säilitanud oma objektiivsuse.“
Linnapea kuulutas 2010. aasta ajakirjanike kaitse aastaks!
Inno kommentaar:
ajakirjanikud vajavad tõesti kaitset, kasvõi valitsuse kavade eest võtta ära allika kaitse õigus ja hakata ajakirjanikke karmilt kohtlema. See, mis veeretatakse justiitsminister Rein Langi kraesse, on tegelikult kogu võimuloleva valitsuse plaan. Muuda meedia veel suuremaks valitsusaparaadi sülekoeraks kui ta seni on olnud.
Blogimise võlu ja valu
See oli peaaegu 4 aastat tagasi, kui Irja pakkus välja, et võiks hakata blogima. See oli siis 2006. aasta algul. Olin varem olnud blogide ja üldse blogimise suhtes väga skeptiline. Ma ei saanud aru, misasi see on ja miks seda vaja on. Et kas inimestel muud teha pole vabal ajal, kui mingeid jutukesi kribada kuskile, mida eriti keegi ei loe. Või, ok, loeb paarsada inimest, lähemad sõbrad ja tuttavad, ja see on ka kõik. Et mis naudingut see pakub? Samahästi võiks neile inimestele ju meili saata. Miks selleks mingit eraldi keskkonda vaja on?
Eks loomulikult polnud mul ajakirjanikuna ning hiljem ametnikuna aegagi selliste asjade jaoks nagu blogi. Töö oli pingeline ja pärast seda tahtsin lihtsalt puhata, ei jaksanud õieti raamatutki lugeda, rääkimata veel mingitest blogidest.
Ent Irja tõi mind veidi teise maailma. Sinna, kus lugejaid ei mõõdeta kümnetes tuhandetes, vaid kus 500 on ka suur arv. Ma mõtlen siin kirjandust, kohalikku kirjanduselu. Kus luuletajad on õnnelikud, kui nende 500ne tiraaž läbi müüakse. Harva jõuab asi kordustrükini. Kus tuhat on juba väga kõva sõna ja üle selle oled juba geenius. Või umbes nii.
Nii me siis alustasime, vaikselt, esimestel päevadel oli paarkümmend lugejat, kuni Ekspress avaldas väike nupu, et Inno ja Irja alustasid blogimist, mispeale tõusis lugejate arv mõnesajani. Parematel päevadel vast tuli tuhat ära. Olime äraütlemata õnnelikud. Kirjutasime esialgu endast ja oma tunnetest, mina oma elust Ingridiga. Tahtsin ära rääkida oma versiooni, mida olin ligi aasta hammaste taga hoidnud, aga siis ei pidanud kannatus enam vastu. Sest oli näha, et minu eksabikaasa Ingrid Tähismaa, kes juba 2005. aasta suvel meie lahutusest meediasündmuse tegi, asus 2006. aasta algul levitama minu kohta laimu, et ma olen paberitega hull, hullumajas arvel, ning rääkis seda Irja tuttavatele ja sugulastele. Samuti levitas ta Irja kohta lugusid, et ta on lits, kõigiga maganud või umbes nii. Lehtedes hakkasid ilmuma vastava alatooniga kirjutised ja kuivõrd ajalehed minu versiooni kuulda ei tahtnud (Ingrid olevat rääkinud, et kui minu lugu avaldada, siis sooritab tema laps enesetapu), siis hakkasin seda ise vaikselt kirja panema. Esialgu lihtsalt enda jaoks, et saan oma versiooni vähemalt välja öelda, selguse huvides, ja hiljem, kui huvi suurenes, siis kirjutasin lugejate soove arvestades. Seda on ju näha, kas mingi teema kogub lugejaid või mitte. Ja kui teema huvitab, siis miks mitte!
Mis oli minu jaoks üllatav, et ka blogijate turg oli ära jaotatud, kui nii võib öelda. Ning kui hakkasime Irjaga täiesti paha-aimamatult kirjutama ja meie blogi või päeviku populaarsus tõusis, siis hakkasime tundma teatud survet nö vanade olijate poolt. Stiilis, et kui ma midagi omast arust siiralt ja täiesti paha aimamatult kirja panin, siis tulid mitmetelt teistelt blogijatelt sapised kommentaarid. Stiilis, et midagi sellist, mida ma kirjutasin, ikka ühes blogis kirjutada ei tohi. Et ka blogide kohta käivad teatud reeglid. Näiteks see, et pole hea toon kirjutada oma nime all. Ennast eksponeerida. Tol ajal olid paljud blogid varjunimede taha peidetud. Oma nime all kirjutamist peeti edvistamiseks. Nagu ma aru sain, siis heideti ette seda, et me oleme Irjaga maru edevad. Aga see polnud üldse taotlus, ausõna! Ma olin ajakirjanikuna harjunud oma nime all kirjutama ja leidsin, et miks ei võiks ma seda teha blogijana. Enda arust olin pigem julge kui edev, sest oma nime all kirjutamine muutis mind ühelt poolt rünnatavaks, teiselt poolt pidin oma kirjutatu eest vastutama. See distsiplineerib, et igasugust soga ikka suust välja ei aja. Või umbes nii. Ma usun, et paljud blogijad olid meie peale lihtsalt kadedad, sest meie loetavus tõusis kiiresti ja jõudis juba mitme tuhande lugejani ühes päevas. Blogipuu blog.tr.ee lehel oli üksvahe seis, kus tipus olid kõik meie kirjutatud sissekanded. Eks see loomulikult ärritas paljusid. Aga ma vähemalt loodan, et meie entusiasm sundis ka teisi olema tublimad kirjutajad. Minu hinnangul on blogide sissekannete arv ja tase viimaste aastatega märgatavalt kasvanud. Ja üha enam inimesi on hakanud tavapärasele meediale - ajalehed, ajakirjad, raadio, tele - eelistama just blogisid. Kuna sealt saab palju vahetumat infot, ja enamasti ka kiiremini. Mis sunnib omakorda ajakirjanikke tavameedias olema tublimad. Juhul, muidugi, kui rong pole juba läinud, sest kohati on tunnetada tavameedia sellist minna-laskmise meeleolu, näiteks viimane, jõulueelne Eesti Ekspress oli väga mustades toonides ja plass väljaanne. Tavaliselt on see päkapiku-Ekspress olnud ikka aasta üks võtmenumbreid.
Nüüd, neli aastat hiljem võin öelda, et ma ei kahetse, et sai blogimisega algust tehtud. Olen küll saanud sõimata, ent nagu Irja ütleb, kui varem tituleeriti mind kui Ingrid Tähismaa abikaasat, siis nüüd on Ingridist saanud skandaalse blogija Inno Tähismaa abikaasa. Mis on muidugi edev tiitel, aga eks see ka kohustab enamaks. Olen end hakanud, oma tekste kõrvalt rohkem jälgima, et poleks asju, millest nö kinni hakata, mille kallal järada. Varem panin aeg-ajalt igasugu jura kirja. Võrreldes varasema ajakirjaniku-ametiga on blogija kutse, kui nii võib öelda, sest on lootus üks päev ka blogi pealt teenima hakata, kasvõi blogitekstide põhjal välja antud raamatute pealt, on see blogija kutse kordades põnevam. Kõige toredam on see, et sa saad olla ise algusest lõpuni protsessi sees ja seetõttu vastab tulemus enamasti sinu enda ettekujutusele, milline ta võiks olla. See ongi ehk suurim erinevus ajakirjanduse ja blogi vahel: ajakirjandus on meeskonnatöö, kus ajakirjanik on väike mutrike suures masinas, blogija on aga ise kogu see masin. Mis muudab blogija töö ühelt poolt raskemaks ja vastutusrikkamaks, teiselt poolt aga pakub palju enam tegemise mõnu. Näiteks lehes töötades sain vaid kirjutada, artikleid, ja neidki suht kitsas teemade valdkonnas. Blogis võin kirjutada kõigil teemadel, lisaks panna juurde oma pilte ja videoklippe. Ise kujundada. See pakub loomingulisele inimesele palju enam naudingut. Ja mis saab olla suurim nauding, kui tulemus on täpselt selline, nagu sa ise ette kujutasid. Ajalehes töötades juhtub seda haruharva, sest sinu töö kallal käib veel kümmekond inimest ning tulemus võib olla selline, kus sa oma tööd enam lõpuks äragi ei tunne.
Kuivõrd blogija vastutus on suurem, nö juhtub blogijaga selliseid asju, mida ajakirjanikuga kunagi ei juhtu. Näiteks ei tulda ajakirjaniku kodu läbi otsima tema kirjutatud tekstide põhjal. Küll võidakse seda teha blogijaga. Samuti on blogija, kui sa seda oma nime alt teed, pidevalt avalikkuse tähelepanu all. Iga vale liigutus tähendatakse üles ja see satub sageli ka suurde ajakirjandusse. Ma olen tähele pannud, et ajakirjanikud äsavad blogijatele mõnuga. Ilmselt jälle kadedusest, sest ma usun, et oma südames tahaks iga ajakirjanik olla blogija. Kui vaid saaks. Aga paljudel pole seda julgust või pealehakkamist, et blogimisega algust teha. Kuigi, olen tähele pannud, et paljud teiste riikide ajakirjanikud peavad blogisid, sama väljaande juures. Eestis teevad seda minu teada vaid mõned Äripäeva ja Õhtulehe ajakirjanikud. Kes siis kirjutavad oma töö telgitagustest. Mis annab minu meelest nende tööle väga palju juurde. Eks see nõuab jälle teatud kultuuri olemasolu ajakirjandusorganisatsioonis, sest kui ajakirjanikud töötavad nagu orjad, siis pole neil ka mingit entuasiasmi ega loovust põhitööd täiendavaid blogisid pidada. Pigem vastupidi, nad peavad varjunimede all blogisid, kus nad töö ajal oma tööandja ressursse kasutades kibestunult oma tööandjat sõimavad.
Väga palju räägitakse rahast. Ma pean ütlema, et minu jaoks pole raha oluline. See võib kõlada banaalsena, aga nii see on, ma pole raha-usku. Pole kunagi olnud. Minu jaoks on raha vajalik ainult niipalju, kui see aitab kaasa minu unistuste täitmisele. Seetõttu on mul raske teha ka palgatööd, mind on rahaga väga keeruline motiveerida. On töid, mida ma võin teha täiesti tasuta, vaid tegemise rõõmust, ja on töid, mida ma ei teeks isegi siis, kui mulle makstaks miljon krooni tunni eest. Olen selline kummaline tegelane. Samas on see ilmselt põhjus, miks ma olen suutnud nii kaua blogida. Sest blogimine pole asi, mis kohe ja palju sisse tooks. Õnneks on Irja samasugune, ta ei tänita mu kallal, et kui palju sa täna raha koju tõid. Minu ekskaasa Ingrid oli jälle täielikult raha-usku. Ta pidi iga päev täpselt teadma, palju tema tehtu talle sisse tõi. Mistõttu ei saaks temast kunagi ettevõtjat, kes peab võibolla mitu aastat nühkima, enne kui töö hakkab sisse tooma. Ja kui mina midagi ette võtsin, siis tavatses ta iga jumala päev minu käest pärida, et palju mu töö õhtuks sisse tõi. On loomulik, et selline tänitamine võtab igasuguse loovuse ja tahtmise midagi ette võtta.
Kuidas me Irjaga blogijatena hakkama saame? See on mulle endalegi mõistatus. Meie lootused, et investeeringud kinnisvarasse toovad meile kuhjaga tagasi ja võimaldavad mõne aasta jooksul lahedamat elamist, kustusid paar aastat tagasi seoses majanduse järsu jahenemisega. Sellest ajast alates oleme elanud päev korraga, ilmselt nagu paljud eesti pered. On selge, et mingil hetkel kasvas kohustuste koorem suuremaks kui olid sissetulekud ning hetkel tegeleme kohustuste vähendamisega. Loobume kõigest mittevajalikust. Blogimine on samas selline hea asi, mis ei nõua erilist ressurssi. Sest isegi, kui peame kulude kokkuhoiu käigus loobuma kodusest internetist, saab blogida ka mõnest kohvikust. Loodetavasti kaetakse suuremad asulad ja linnad Eestis peagi tasuta wifi-ga. Ja isegi kui seda ei juhtu, raamatukogudes üle Eesti on olemas tasuta interneti-punktid, kus saab samuti oma blogitekstid teele saata. Selles mõttes on blogindus väga masu-sõbralik asi. Kui ümberringi suletakse ridamisi ajalehti ja ajakirju ning tele- ja raadiokanaleid, siis blogisid, vähemalt nagu mulle tundub, tuleb üha juurde. Mille üle mul on ainult hea meel. Mulle meeldivad uued ja huvitavad asjad ning see, kui inimesed millegi uuega lagedale tulevad. Mulle meeldib ettevõtlikkus. Saan sellest ise inspiratsiooni ja energiat. Seetõttu olen julgustanud ja toetanud paljusid individuaalseid uusi algatusi, ükskõik kui hullumeelsed nad siis ka ei paistaks.
Meil on Irjaga olnud perioode, mil oleme mõelnud, et võibolla oleks blogida välismaalt lihtsam. See on olnud peale läbiotsimisi või muid sääraseid juhtumeid, näiteks anonüümseid ähvarduskõnesid või sms-e, või sitajunni postkastis. Meid on ähvardatud mitmel eri moel. Esialgu ehmusime sellest ära, nüüd on juba paksem nahk selga kasvanud. Eriti ägedakse läks pressing siis, kui Irja ilmutas teatud sõbralikkust Keskerakonna ja Edgar Savisaare suhtes. Siis läks sõim päris suure hooga lahti. Mina olin selles Keskerakonna-pooldamise suhtes esialgu skeptiline, ent kui olime mõned korrad kohtunud Edgar Savisaarega ja ta tundus täitsa normaalne mees, siis mõtlesin, et miks ka mitte. Et võiks teha sellise eksperimendi ja vaadata, mis saab. Nüüd on see eksperiment käimas ja ma ütleks, et väga põnev on. Elu on läinud väga huvitavaks. Oleme saanud kohtuda inimestega, kellega ma muidu kunagi poleks kohtunud, ka ajakirjanikuna mitte, ning käinud kohtades, kus muidu poleks saanud käia. Mis on juba ise omaette väärtus. Samuti oleme saanud näha poliitika-elu telgitaguseid, kuhu ajakirjanikke ei lasta. Seetõttu leian, et blogija elu nuusutamine tasub end igal juhul ära. Kasvõi seetõttu, et ajakirjanikuna ei lasta sul minna kunagi ühe teemaga sedavõrd süvitsi kui seda võimaldab blogi. Vähemalt Eestis küll mitte. Mõnel pool välismaal on nii, et ajakirjanik saab ühe teemaga tegeleda mitu aastat järjest, Eestis on see mõeldamatu. Samas blogijana on see täiesti võimalik.
Info kogus, mida blogija valdab ja mida saab edastada on samuti kordades suurem kui ajakirjanikul. Ajakirjanik saab teada ja teab seda, mida tahetakse, et ta saaks teada ja teaks, blogija näeb aga sündmusi otse, vahetult, saab teada ja teab seda, mismoodi asjad tegelikult on. Vahetevahel näilisus ja reaalsus kattuvad, aga enamasti mitte. On selge, et sellisele infole juurdepääs nõuab ja eeldab blogijalt suuremat usaldust. Mis on teine suur asi, mis eristab blogijat ajakirjanikust: ajakirjanikku enamasti ei usaldata, kuna ta esindab paljusid inimesi, tervet organisatsiooni, blogija esindab vaid iseennast, seetõttu on teda kergem usaldada. Blogija vastutab isiklikult oma töö ja tegevuse eest, ajakirjanik ei vastuta tegelikkuses mitte millegi eest, ja ei saagi vastutada, sest ajakirjanduse töö on kollektiivne ja vastutus hajub samuti kollektiivi vahel. See on ka üks põhjusi, miks ma arvan, et pikemas perspektiivis jäävad ajakirjanikud blogijatele alla: ajakirjanikke lihtsalt ei usaldata. Ajakirjanikud on muidugi närvis ja üritavad väita vastupidist, et hoopis blogijaid ei saa usaldada, nagu kisas üksvahe oma kinni makstud telesaates Hans H. Luik, ent kisab mis ta kisab, ajakirjandust ei saa tõesti usaldada. Mitte niivõrd selle tõttu, et seal avaldatakse ebaõiget infot, vaid selle tõttu, et ajakirjanikule usaldatud konfidentsiaalne info võib väga kergesti lekkida ja jõuda ringiga näiteks sinu vaenlase kätte. Ning tekitada sulle sellega paksu pahandust. Blogija, kes vastutab ise oma tegevuse eest, ei saa endale sellist reetmist lubada. Blogijale usaldatakse infot, mida ajakirjanikule ei usaldata. Ja usaldatakse seda enam, mida rohkem suureneb blogide lugejaskond.
Samuti on võimalik nüüd, kus loetumaid blogisid neelab mitukümmend tuhat inimest (näiteks Inno ja Irja kohvikul on ligi 30 000 lugejat), äratavad blogid ka reklaamiandjate tähelepanu. Esimesi sellekohaseid kokkupuuteid on juba olnud ning tulevik on lootustandev. Kui masu läbi saab ja ettevõtjatel jälle lahedamad võimalused ning ambitsioonid arenemiseks, siis küllap leiavad nad sobivate turustus- ja teavituskanalitena üles ka blogid. Sest, mis seal salata, blogide kaudu on võimalik jõuda kõige lihtsamini teatud kindla sihtgrupini. Samuti ei kao reklaam blogides teiste vahele ära, nagu suuremate veebisaitide puhul. Seni, kuni reklaamiturg on kidur, saab blogi kasutada edukalt turunduskanalina.
Mis on blogimise puhul veel hea, eriti praegusel masu ajal: sa oled ise enda tööandja ning seetõttu pole kartust või pidevat hirmu kinga saamise ees. Eestis on hetkel probleem veel see, et ettevõtjatesse on suhtumine negatiivne, kõiki nö ärikaid peetakse pättideks, nii nagu nõuka ajal, ja õige töö on palgatöö mõnes suurfirmas või riigiettevõttes, ent ma loodan, et selline suhtumine hakkab muutuma, eriti praegusel masu-ajal, kus tööandjad tõusevad hinda ning riigi seisukohalt on ka iseendale tööandja juba tegija. Seetõttu ei saa ma aru, miks sunnib riik FIEsid vägisi äriregistrisse, ma usun, et paljud FIEd, eriti need, kes ei jaksa maksta buumiaegadest pärit sotsiaalmaksu, löövad ettevõtlusele lihtsalt käega. Võtavad end hoopis töötuna arvele. Ja riigi kohustused suurenevad hüppeliselt.
Tervitan siinkohal kõiki blogijaid, soovin neile jätkuvat visadust nende raskes, ent põnevas töös ja edu ning kordaminekuid tuleval aastal.
Üks küsimus eraisiku arvete arestimise kohta FIEna
Kuivõrd minult kui eraisikult mõisteti kohtu otsusega tagasiulatuvalt välja elatis, ligi 350 000 krooni ja seda korraga tasuda ma ei suuda, siis arestis kohtutäitur minu arveldusarved pankades. Ma kasutan neid arveid FIEna, mistõttu on FIE tegevus sisuliselt seisukunud. Kas keegi oskab nõua anda, mida sellisel juhul ette võtta? Kas FIE tegevuse jätkamine on üldse mõeldav?
Üks küsimus justiitsministeeriumi kodulehe kohta
Saabus selline küsimus, ühe varasema sissekande juurde:
Kas ka teised eraisikud, kelle kohta on esitatud kuriteokaebus, saavad ministeeriumi kodulehekülge kasutada oma isikliku infotahvlina?
Inno kommentaar:
nalja teete?! Mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale.
Kas ka teised eraisikud, kelle kohta on esitatud kuriteokaebus, saavad ministeeriumi kodulehekülge kasutada oma isikliku infotahvlina?
Inno kommentaar:
nalja teete?! Mis lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale.
teisipäev, 29. detsember 2009
Ingrid Tähismaa hüüdnimi lasteaias on "nuuskur-hamster"
Ingridi teema jätkuks veel niipalju, et nagu ma olen kuulnud lasteaia vanematelt, on Ingridi hüüdnimi lasteaias "nuuskur-hamster". Päris tõsiselt, ma ei tee nalja.
Selle hüüdnime teenis ta ära sellega, et pani oma poja tegema reporteritööd, kui nii võib öelda, et välja selgitada samas rühmas käiva Evelin Ilvese tütre käest ema tegemised. Nii kandis laps Ingridile ette, et Evelin võtis tänavu aasta algul ette reisi Bangladeshi. Oli vist selline reis. Millest Ingrid sai siis oma TopTopi tibiportaalis kirjutada.
Samuti nuusib Ingrid ise samas lasteaias käivate prominentide järele. Tema stiil on selline, et ajab pealtnäha sõbralikult ja usalduslikult juttu, ja siis laseb oma lakeidel Arteris, nagu Priit Pulleritsul loo ära teha. Ning justkui keegi ei saa aru, kustkaudu inff lekkis.
Selline tädi on Ingrid Tähismaa. Nuuskur-hamster. Hamster ilmselt seetõttu, et suurest alkoholi ja burkside tarbimisest on ta jälle paksuks läinud. Nii nagu ülikooliajal, mil ma temaga kohtusin ja kokku elama hakkasin.
Selle hüüdnime teenis ta ära sellega, et pani oma poja tegema reporteritööd, kui nii võib öelda, et välja selgitada samas rühmas käiva Evelin Ilvese tütre käest ema tegemised. Nii kandis laps Ingridile ette, et Evelin võtis tänavu aasta algul ette reisi Bangladeshi. Oli vist selline reis. Millest Ingrid sai siis oma TopTopi tibiportaalis kirjutada.
Samuti nuusib Ingrid ise samas lasteaias käivate prominentide järele. Tema stiil on selline, et ajab pealtnäha sõbralikult ja usalduslikult juttu, ja siis laseb oma lakeidel Arteris, nagu Priit Pulleritsul loo ära teha. Ning justkui keegi ei saa aru, kustkaudu inff lekkis.
Selline tädi on Ingrid Tähismaa. Nuuskur-hamster. Hamster ilmselt seetõttu, et suurest alkoholi ja burkside tarbimisest on ta jälle paksuks läinud. Nii nagu ülikooliajal, mil ma temaga kohtusin ja kokku elama hakkasin.
Valime aasta kõige ebaeetilisema ajakirjaniku
Kohvik algatab uue tava: valime aasta kõige ebaeetilisema ajakirjaniku. Selle eest paneb kohvik "võitjale" välja sümboolse ämbritäie sitta. Vedelat lehmakooki.
Kandidaadid on:
1. Ingrid Tähismaa (kohviku lemmik, selle eest, et lasteaia kollektiivi ja lapsi löögi alla seades tekitas nn kräpi-skandaali)
2. ...
Kohvikulised, pakkuge veel kandidaate, siis panen üles küsitluse. Esitada võib ajalehtede, ajakirjade, tele ja raadio ajakirjanikke.
Kandidaadid on:
1. Ingrid Tähismaa (kohviku lemmik, selle eest, et lasteaia kollektiivi ja lapsi löögi alla seades tekitas nn kräpi-skandaali)
2. ...
Kohvikulised, pakkuge veel kandidaate, siis panen üles küsitluse. Esitada võib ajalehtede, ajakirjade, tele ja raadio ajakirjanikke.
Paistab, et Ingridi teema läheb hästi peale
Ma veel lisaks mõned nüansid. Nimelt ei saa ma aru, kuidas Reformierakonna meedianõunik Ingrid Tähismaa, kes pidi vahepeal lausa poliitikasse minema ja kandideerima Reformi nimekirjas, kuuldavasti Valgamaal, saab töötada Postimehe Arteri peatoimetajana. Kuidas ta saab olla ajakirjanikuna erapooletu ja objektiivne? Ja ega ta ei olegi, ma olen tähele pannud, et igal võimalusel ründab ta Keskerakonda ja Savisaart, Reformierakonna peamist rivaali. Kui sellist olukorda tolereeritakse, siis jääb mulje, et paljud ajakirjanikud on mõne erakonna palgal. Ja siis pole ime, et väljaannete loetavus väheneb ja sealt pole midagi lugeda. Kõik põnevad asjad lihtsalt mätsitakse kinni. Kesknädalat kritiseeritakse kallutatuse pärast, aga ta on vähemalt avalikult Keskerakonna leht. Postimees on Reformierakonna leht, aga seda ei afišeerita kuskil. Samas, ega lugeja pole loll ja saab sellest aru.
Seda esiteks.
Teiseks, kui Ingrid pidevalt algatab kõiksugu kriminaal- ja muid asju ning vaidleb aktiivselt oma eksmehega, käsib keelata raamatute müüki Apollos ja Rahva Raamatus (see on muidugi tase, et Ingrid Tähismaal on mõjuvõim ka Hans H. Luige üle), siis millal ta oma põhitööga, Postimehe Arteri toimetamisega tegeleb. Ja ega ei tegelegi, sest Arter on veel igavam ja näotum kui siis, kui seda toimetas Heili Sibrits. Ingridi tulekuga pole midagi muutunud, välja arvatud mõned skandaalikesed, nagu see Evelin Ilvese kräpi-asi, kus Ingrid kuritarvitas talle usaldatud siseringi infot. Ehk murdis lahtisest uksest sisse (igast privaatsest vestlusest võib skandaali välja koukida) ja käitus ajakirjanikuna äärmiselt ebaeetiliselt, pannes kogu lasteaia kollektiivi löögi alla. Eriti lapsed, ma toonitan, LAPSED!!! Evelin oleks saanud ta lihtsa vaevaga maatasa teha, aga ta ei teinud seda, vaid kaitses oma kehaga, oma renomeega kõiki lapsi ja lasteaeda. Selle eest vääriks Evelin Ilves medalit, Ingrid Tähismaale aga võiks kinkida ämbritäie sitta.
Seda esiteks.
Teiseks, kui Ingrid pidevalt algatab kõiksugu kriminaal- ja muid asju ning vaidleb aktiivselt oma eksmehega, käsib keelata raamatute müüki Apollos ja Rahva Raamatus (see on muidugi tase, et Ingrid Tähismaal on mõjuvõim ka Hans H. Luige üle), siis millal ta oma põhitööga, Postimehe Arteri toimetamisega tegeleb. Ja ega ei tegelegi, sest Arter on veel igavam ja näotum kui siis, kui seda toimetas Heili Sibrits. Ingridi tulekuga pole midagi muutunud, välja arvatud mõned skandaalikesed, nagu see Evelin Ilvese kräpi-asi, kus Ingrid kuritarvitas talle usaldatud siseringi infot. Ehk murdis lahtisest uksest sisse (igast privaatsest vestlusest võib skandaali välja koukida) ja käitus ajakirjanikuna äärmiselt ebaeetiliselt, pannes kogu lasteaia kollektiivi löögi alla. Eriti lapsed, ma toonitan, LAPSED!!! Evelin oleks saanud ta lihtsa vaevaga maatasa teha, aga ta ei teinud seda, vaid kaitses oma kehaga, oma renomeega kõiki lapsi ja lasteaeda. Selle eest vääriks Evelin Ilves medalit, Ingrid Tähismaale aga võiks kinkida ämbritäie sitta.
Irja väike spekulatsioon, kuidas vanemlike õiguste äravõtmine täpselt käis
Tähtsale Arteri peatoimetajale, seltskonnadaamile ja staarile Ingrid Tähismaale käis ilgelt närvidele, mis ta eksmees Inno tema kohta oma blogis kirjutas.
Raisk, mõtles Ingrid, ja helistas oma advokaadile Mare Lustile, kel oli kohtumajas paar kohtunikest sõbranjet, neist üks ikoonide maalija Epp Haabsaar.
Raisk, mõtles Mare Lust, helistas Epp Haabsaarele ja rääkis talle, et üks, raisk, kirjutab siin igasugust. Vaja oleks otsust, mis tal, raisal, suu kinni paneks. Ingrid Tähismaa väga palub, sest talle on hirmsasti ülekohut tehtud.
Mõne aja pärast helistas kohtunik-ikoonide maalijale ka Arteri peatoimetaja isiklikult, kiitis taevani õiglast Eesti Vabariigi kohut, nuttis natuke ja ütles, et kui otsust ei tule, siis ema ja ta lapsed teevad kindlasti enesetapu. Aga kui otsus tuleb, siis ta oskab olla väga tänulik ja kohtunik Haabsaar võib arvestada Postimehe aastatellimusega.
Raisk, mõtles kohtunik Epp Haabsaar. Tõepoolest, raisk, oleks vaja sellist otsust. Sest kaua sa kannatad sellist... eee... kirjutamist. Võtan talt, raisalt, vanemlikud õigused ära. Vaatame, kaua ta siis veel kirjutab, raisk. Kiusata niimoodi lugupeetud Ingrid Tähismaad!
Ja Epp Haabsaar tegi otsuse ära. Mõne aja pärast potsatas tema postkasti esimene Postimees, mille vahel oli tänukaart Ingrid Tähismaalt isiklikult.
Raisk, mõtles Ingrid, ja helistas oma advokaadile Mare Lustile, kel oli kohtumajas paar kohtunikest sõbranjet, neist üks ikoonide maalija Epp Haabsaar.
Raisk, mõtles Mare Lust, helistas Epp Haabsaarele ja rääkis talle, et üks, raisk, kirjutab siin igasugust. Vaja oleks otsust, mis tal, raisal, suu kinni paneks. Ingrid Tähismaa väga palub, sest talle on hirmsasti ülekohut tehtud.
Mõne aja pärast helistas kohtunik-ikoonide maalijale ka Arteri peatoimetaja isiklikult, kiitis taevani õiglast Eesti Vabariigi kohut, nuttis natuke ja ütles, et kui otsust ei tule, siis ema ja ta lapsed teevad kindlasti enesetapu. Aga kui otsus tuleb, siis ta oskab olla väga tänulik ja kohtunik Haabsaar võib arvestada Postimehe aastatellimusega.
Raisk, mõtles kohtunik Epp Haabsaar. Tõepoolest, raisk, oleks vaja sellist otsust. Sest kaua sa kannatad sellist... eee... kirjutamist. Võtan talt, raisalt, vanemlikud õigused ära. Vaatame, kaua ta siis veel kirjutab, raisk. Kiusata niimoodi lugupeetud Ingrid Tähismaad!
Ja Epp Haabsaar tegi otsuse ära. Mõne aja pärast potsatas tema postkasti esimene Postimees, mille vahel oli tänukaart Ingrid Tähismaalt isiklikult.
Irja kommentaar vanemlike õiguste äravõtmisele: ebakohtunik Epp Haabsaar
Avaldasin omal vastutusel kohtu poolt salajaseks tunnistatud dokumendi, sest minu hinnangul on tegemist justiitsvägivallaga, kuriteoga kohtunik Epp Haabsaare poolt, ning kui kohtunik kasutab talle antud talaarivõimu halvas usus ning teeb ebaseadusliku otsuse, siis on selle avalikustamine õigustatud.
Seega - avalikustan, et kohtunik Epp Haabsaar võttis Innolt vanemlikud õigused seepärast, et ta kirjutas oma endisest abikaasast ja laste emast Ingrid Tähismaast. Ingridi abielurikkumistest ja vägivallast, vägivallast enda ja nende kahe ühise poja suhtes. Rääkis ausalt oma elust endise Kroonika peatoimetaja ja praeguse Arteri peatoimetajaga.
Seepärast võttis Eesti Vabariigi kohus kohtunik Epp Haabsaare isikus Innolt vanemlikud õigused ära.
Mul on seda raske kommenteerida, isegi natuke häbi, sest kohtunik, kes sellise otsuse tegi, on häbiks Eesti õigussüsteemile. Isegi lapsepeksjatelt ja -pilastajatelt ei võeta niisama lihtsalt vanemlikke õigusi. Ja nüüd võeti vanemlikud õigused mehelt, kes ei teinud muud kui.. KIRJUTAS.
See on naljakas ja see on kurb ning eriti naljakas on selle loo puhul veel see, et Epp Haabsaar on seesama kohtunik, kes lasi Ingridil Innole varajagamise istungil mütsi pähe tõmmata. Kes kinnitas Inno ja Ingridi kokkuleppe, mille kohaselt jäi Ingridile Nõmme maja ja Innole Massiaru ning Ingrid pidi Innole maksama iga kuu 4166 krooni kuus kuni aastani 2011. Sellesama kohtuniku juuresolekul kinnitati ka suuline kokkulepe, et Ingrid ei nõua Innolt järgneva viie aasta jooksul pennigi elatist ja Inno ei nõua Ingridilt seda 4166 krooni kuus kuni aastani 2011. Kohtunik Epp Haabsaar lõi Innole ettekujutuse, et piisab suulisest leppest, et kohus arvestab ka suulist lepet. Et see suuline lepe on Inno ja Ingridi vahelise varajagamise kokkuleppe osa. Kui Inno pärast Ingridi-poolset lepingu rikkumist kohtuniku poole pöördus ja küsis, kuidas siis nii, ütles Haabsaar vaid, et tema ei saa midagi teha.
Epp Haabsaar on üks sellistest kohtunikest, kelle kohta räägiti prokuratuuris, et Eesti Vabariigi algusaegadel kinnitati kohtunikuametisse väga palju selliseid inimesi, kes passiks paremini turu peale kurke müüma kui kohtunikuks. Andku Eesti Vabariigi kohus mulle andeks, aga Epp Haabsaar on üks selline isik. Ta passiks palju paremini turu peale kurke müüma kui kohtunikuks.
Kohtuniku asi on õigust mõista ning lähtuda seda tehes seadusest ja südametunnistusest. Millest Epp Haabsaar oma otsuseid tehes lähtub, ei ole mina veel siiamaani aru saanud. Taevatähtedest, horoskoobist ehk? Sest õigust see naine, kelle hobiks on, muide, ikoonide maalimine, küll ei mõista. Vaid pigem ebaõigust. Esimene ebaõigus leidis aset Inno ja Ingridi vahelise vara jagamise kokkuleppe kinnitamisel, kus Epp Haabsaar käis Innole peale, et ta jätaks kõik Ingridile ja võtaks autoraha (!), ning kinnitas lõpuks leppe, mille kohta ta lõi Innole ettekujutuse, et kehtib ka selle suuline osa (Ingridi-poolne elatisest loobumine).
Teist korda mõistis kohtunik Epp Haabsaar ebaõigust Innolt vanemlikke õigusi ära võttes. Ta kasutas talle antud talaarivõimu selleks, et aidata ühiskonnas mõjukal positsioonil oleval naisel oma eksmehel suu kinni panna. Et selle mõjukal positsioonil oleva naise eksmees ei saaks kirjutada, milline sadist see naine tegelikult on. Milliseid kuritegusid ta pani toime koduseinte vahel. Sellega asus ebakohtunik Epp Haabsaar kurjategijale kuritegude varjamisel appi.
Minu meelest on sellise ebakohtuniku otsuse avalikustamine täiel määral õigustatud. Nähku kõik, milliseid otsuseid teeb Eesti Vabariigi kohus. Eesti Vabariigi kohus, mida on selliste ebakohtunike pärast üha raskem austada.
Seega - avalikustan, et kohtunik Epp Haabsaar võttis Innolt vanemlikud õigused seepärast, et ta kirjutas oma endisest abikaasast ja laste emast Ingrid Tähismaast. Ingridi abielurikkumistest ja vägivallast, vägivallast enda ja nende kahe ühise poja suhtes. Rääkis ausalt oma elust endise Kroonika peatoimetaja ja praeguse Arteri peatoimetajaga.
Seepärast võttis Eesti Vabariigi kohus kohtunik Epp Haabsaare isikus Innolt vanemlikud õigused ära.
Mul on seda raske kommenteerida, isegi natuke häbi, sest kohtunik, kes sellise otsuse tegi, on häbiks Eesti õigussüsteemile. Isegi lapsepeksjatelt ja -pilastajatelt ei võeta niisama lihtsalt vanemlikke õigusi. Ja nüüd võeti vanemlikud õigused mehelt, kes ei teinud muud kui.. KIRJUTAS.
See on naljakas ja see on kurb ning eriti naljakas on selle loo puhul veel see, et Epp Haabsaar on seesama kohtunik, kes lasi Ingridil Innole varajagamise istungil mütsi pähe tõmmata. Kes kinnitas Inno ja Ingridi kokkuleppe, mille kohaselt jäi Ingridile Nõmme maja ja Innole Massiaru ning Ingrid pidi Innole maksama iga kuu 4166 krooni kuus kuni aastani 2011. Sellesama kohtuniku juuresolekul kinnitati ka suuline kokkulepe, et Ingrid ei nõua Innolt järgneva viie aasta jooksul pennigi elatist ja Inno ei nõua Ingridilt seda 4166 krooni kuus kuni aastani 2011. Kohtunik Epp Haabsaar lõi Innole ettekujutuse, et piisab suulisest leppest, et kohus arvestab ka suulist lepet. Et see suuline lepe on Inno ja Ingridi vahelise varajagamise kokkuleppe osa. Kui Inno pärast Ingridi-poolset lepingu rikkumist kohtuniku poole pöördus ja küsis, kuidas siis nii, ütles Haabsaar vaid, et tema ei saa midagi teha.
Epp Haabsaar on üks sellistest kohtunikest, kelle kohta räägiti prokuratuuris, et Eesti Vabariigi algusaegadel kinnitati kohtunikuametisse väga palju selliseid inimesi, kes passiks paremini turu peale kurke müüma kui kohtunikuks. Andku Eesti Vabariigi kohus mulle andeks, aga Epp Haabsaar on üks selline isik. Ta passiks palju paremini turu peale kurke müüma kui kohtunikuks.
Kohtuniku asi on õigust mõista ning lähtuda seda tehes seadusest ja südametunnistusest. Millest Epp Haabsaar oma otsuseid tehes lähtub, ei ole mina veel siiamaani aru saanud. Taevatähtedest, horoskoobist ehk? Sest õigust see naine, kelle hobiks on, muide, ikoonide maalimine, küll ei mõista. Vaid pigem ebaõigust. Esimene ebaõigus leidis aset Inno ja Ingridi vahelise vara jagamise kokkuleppe kinnitamisel, kus Epp Haabsaar käis Innole peale, et ta jätaks kõik Ingridile ja võtaks autoraha (!), ning kinnitas lõpuks leppe, mille kohta ta lõi Innole ettekujutuse, et kehtib ka selle suuline osa (Ingridi-poolne elatisest loobumine).
Teist korda mõistis kohtunik Epp Haabsaar ebaõigust Innolt vanemlikke õigusi ära võttes. Ta kasutas talle antud talaarivõimu selleks, et aidata ühiskonnas mõjukal positsioonil oleval naisel oma eksmehel suu kinni panna. Et selle mõjukal positsioonil oleva naise eksmees ei saaks kirjutada, milline sadist see naine tegelikult on. Milliseid kuritegusid ta pani toime koduseinte vahel. Sellega asus ebakohtunik Epp Haabsaar kurjategijale kuritegude varjamisel appi.
Minu meelest on sellise ebakohtuniku otsuse avalikustamine täiel määral õigustatud. Nähku kõik, milliseid otsuseid teeb Eesti Vabariigi kohus. Eesti Vabariigi kohus, mida on selliste ebakohtunike pärast üha raskem austada.
Näide justiitsvägivallast: vanemlike õiguste äravõtmine
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja
Kohtunik Epp Haabsaar
Määruse tegemise aeg ja koht 30. 10. 2009. a , Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number 2-08-57577
Tsiviilasi Ingrid Tähismaa avaldus Inno Tähismaa`lt vanema õiguste äravõtmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Ingrid Tähismaa
Puudutatud isik: Inno Tähismaa
Puudutatud isik: Jan Oscar Tähismaa
Puudutatud isik: Sten Oliver Tähismaa
Puudutatud isikutele Jan Oscar Tähismaa`le ja Sten Oliver Tähismaa`le riigi õigusabi andmise korras määratud esindaja: advokaat adv Kenno Vilippus
Avalikku huvi kaitsma õigustatud isikud: Tallinna linn (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu; asukoht Vabaduse pst 65, 11211 Tallinn) ja Rakvere linn (Rakvere Linnavalitsuse kaudu; asukoht Tallinna 5, 44306 Rakvere)
Menetlustoiming vanema õiguste äravõtmine
RESOLUTSIOON
Avaldus rahuldada. Võtta Inno Tähismaalt ära vanema õigused Jan Oscar Tähismaa ja Sten Oliver Tähismaa suhtes.
Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda ja lapse esindaja tasu Eesti Vabariigi kanda.
Määrus saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele.
Määrus ei kuulu avalikult teatavaks tegemisele.
Edasikaebamise kord
Määruskaebusele võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtul kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Riigilõiv 400 krooni.
Menetluskulude osas võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu esitada 15 päeva jooksul määruse saamisest sellele määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.
Esitatud asjaolud
Ingrid Tähismaa (laste ema) avalduse kohaselt ei täida Inno Tähismaa (laste isa) oma vanemalikke kohustusi oma laste Jan Oscar Tähismaa ja Sten Oliver Tähismaa suhtes. Inno Tähismaa ei võta osa laste kasvatamisest ja nende eest hoolitsemisest. Üle kolme aasta ei ole Inno Tähismaa laste ülalpidamiskohustust täitnud. Lisaks sellele kahjustab Inno Tähismaa oma tegevusega meedias laste huve. Jan Oscari koolikaaslased on mainitud kirjutisi lugenud, kommenteerivad kirjutisi ning poisil on piinlik seda taluda.
Puudutatud isik Inno Tähismaa vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isiku arvates ei ole tõendatud, et ta oleks kuskil veebipäevikus avaldajat solvavaid kirjutisi kirjutanud või üles laadinud. Inno Tähismaa väidetel on lastest eemalviibimine talle emotsionaalselt väga raske, kuid see on ainus viis, kuidas kogetud hingelistest ja füüsilisest traumadest üle saada ja nad unustada. Kohtumine lastega tähendaks paratamatult ka kohtumist Ingrid Tähismaaga, aga seda puudutatud isik ei soovi. Samuti ei soovi puudutatud isik, et miski talle kooselu avaldajaga meelde tuletaks. Kui lapsed saavad suureks, on neil võimalik oma isa üles otsida ja ilma kolmandate osapoolteta temaga suhelda. Avaldaja väidetel on Ingrid Tähismaa Jan-Oscar Tähismaad korduvalt ja jõhkralt peksnud. Vanemlike õiguste äravõtmine kahjustataks eelkõige laste huvisid, kuna sellega võetaks lastelt võimalus põgeneda vägivaldse ema eest.
Laste esindaja leidis, et huvi puudumist või muud lapse huve kahjustavat Inno Tähismaa seisukohtadest ei selgu. Kuigi isa möönab lastega mittesuhtlemist, viitab ta, et see on tingitud konfliktist avaldajaga. Inno Tähismaa väidet, et ta ei ole kõnesolevaid kirjutisi kirjutanud või avalikustanud, ei pea laste esindaja tõsiseltvõetavaks. Oma 20.11.2008. a esitatud seisukohas on lapse esindaja vanema õiguste äravõtmist siiski toetanud (toim lk 178).
Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu toetas avaldust ning leidis, et TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, mis tähendab ühtlasi seda, et ka vanemad peavad oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus.
Rakvere linn on esitanud lastekaitsespetsialisti seisukoha spetsialisti arvamusena, tõdedes, et Inno Tähismaa avaldab vabalt kättesaadavas blogis regulaarselt ja kestvalt nii oma alaealiste laste kui nende ema eraelu puudutavat informatsiooni, rikkudes nende õigust eraelule.
Esialgse õiguskaitse taotlemisest avaldaja loobus.
Kohtu põhjendused
Vastavalt PKS § 50 lg 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Sama seaduse § 54 lg 1 alusel võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel ära võtta vanema õigused, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida kohustusi lapse kasvatamisel ja hooldamisel. Vastavalt lastekaitse seaduse § 3 on lastekaitse põhimõtteks seada esikohale lapse huvid.
PKS 55 lg 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. PKS 55 lg 2 kohaselt võib eestkosteasutus lubada isikule, kellelt on ära võetud vanema õigused, kokkusaamist lapsega, kui see ei avalda lapsele kahjuliku mõju. PKS § 56 lg 1 järgi võib kohus isiku nõudel, kellelt on vanema õigused ära võetud, vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. PKS § 56 lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud.
PKS § 58 järgi lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, arvestades vähemalt 10 aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10 aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. PKS § 50 lg 2 ja 4 tuleneb, et vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse paremaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus.
Kohtu hinnangul on Inno Tähismaal õigus, et suhted lastega on katkenud seoses tema ning avaldaja Ingrid Tähismaa vaheliste lahkhelidega. Samas ei vabanda see seda, et Inno Tähismaa ei osale laste ülalpidamiskohustuse täitmisel. Samuti oli Inno Tähismaal võimalik lapsi tähtpäevade puhul sõltumata avaldajast meeles pidada. Avaldaja ning laste eraelu kompromiteerivate kirjutiste avaldamine on lubamatu, kahjustades laste huve. Alates 2007. a veebruarist on Inno Tähismaa regulaarselt avaldanud laste ja laste ema eraelu puudutavat informatsiooni. Kirjutiste sisu on erakordselt kompromiteeriv ning olenemata suhetest Ingrid Tähismaaga pidi puudutatud isik aru saama, et kirjutised kahjustavad laste huve. Samuti pidi puudutatud isik arvestama, et ka tema enda intiimelu mõõdutundetu avalikustamine võib vanema poja koolikaaslaste hulgas võõristust tekitada ning koolis pilkamist põhjustada. Eeltoodu on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud Inno Tähismaa artikliga ajakirjas Anne (toim I lk 14), ajakirjas Just (toim lk 15 kuni lk 26). Samuti Inno&Irja Blog avaldatud kirjutistega (toim I lk 15 kuni 77 ja 159 ning lk 166). Ajakirjades avaldatud artiklite autorsuses ei ole alust kahelda. Samuti blogis avaldatud kirjutiste autorsuses või Inno Tähismaa tahtes neid avaldada, sest blogi oli Inno Tähismaa ning tema elukaaslase ühiskasutuses. Samuti on blogis avaldatud selliseid üksikasju, andmeid ja dokumente (05.07.2007. a kohtuotsus ja selle kommentaarid), mis otseselt Inno Tähismaa autorsust kinnitavad. Tänu kirjutistele on Inno Tähismaast kui majandusajakirjanikust saanud tuntud kõmuajakirjanik. Samas on tekkinud olukord, kus laps häbeneb, et Inno Tähismaa teda isana esindab. Juhtunul on lapse jaoks jätkuv mõju.
Kohtu hinnangul on mõistlik, kui avaldaja ning Inno Tähismaa suhted ajapikku leebuvad, toimides selliselt ka laste huvides. Avalduse rahuldamisel võib selleks olla teatud positiivne mõju. Vanema õiguste äravõtmine vastab kaudselt ka Inno Tähismaa ootusele oma minevik unustada. Samuti ei välista vanema õiguste äravõtmine, et suhted lastega jätkuvad või taastuvad. Eestkosteasutus võib lubada vaatamata vanema õiguste äravõtmisele isal lastega suhelda. Vanema õiguste äravõtmine ei ole ka pöördumatu, sest kohus võib Inno Tähismaa nõudel õigused taastada, kui olukord paraneb. Seega on puudutatud isikul motiivistik lõpetada endist perekonda kompromiteerivate kirjutiste avaldamine ning asuda laste ülalpidamiskohustust täitma. Lisaks eeltoodule tagab avalduse rahuldamine menetlusosaliste vahel teatud õigusselguse.
Tsiviilkolleegium on selgitanud, et vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides (tsiviilasi nr 3-2-1-78-99). Tsiviilkolleegium on asunud seisukohale, et vanema õiguste äravõtmise eesmärgiks on lapse huvide kaitse. PKS § 54 lg 1 p-s 4 nimetatud lapsele avaldatav kahjulik mõju ei pea ilmtingimata seisnema vanema vägivaldses või ähvardavas käitumises lapse enda suhtes, vaid see võib seisneda ka lapsele tajutavas vägivaldses või ähvardavas käitumises lapsele lähedaste inimeste suhtes. Seaduse mõte ei ole vanema õiguste äravõtmisega karistada vanemat, vaid kaitsta last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve (kohtuasi nr 3-2-1-4-07). Seega ei ole vanema õiguste äravõtmine mingil juhul Inno Tähismaa karistamine. Maakohus nõustub, et ainuüksi ülalpidamiskohustuse mittetäitmine ei saa olla vanema õiguste äravõtmise põhjuseks. Samas tuleb arvestada, et lastel on PKS § 64 lg 1 järgi kohustus täisealiseks saamisel oma abi vajavat töövõimetut vanemat ülal pidada. Nimetatud kohustus ei ole lapse huvide ning õigustega tasakaalus, kui vanem jätab pikemat aega oma ülalpidamiskohustuse laste suhtes täitmata.
Inno Tähismaa kartused, nagu oleks avaldaja lastega vägivaldne, on alusetud. Psühholoog Tiina Naaritsa arvamusest (toim lk 174) järeldub, et Jan Oskar tunneb ennast ema läheduses turvaliselt. Lapse arvamuse on kohus ära kuulanud ning ta toetas avaldust. Noorema lapse ärakuulamine ei ole tema vanust arvestades eeldatav.
Kohus möönab, et laste huvides oleks parim lahend avaldaja ning Inno Tähismaa lepitamine, kuid lähtuvalt menetlusosaliste suhetest ei ole see hetkel võimalik. Inno Tähismaa suhtes kohtupsühholoogilise ekspertiisi korraldamist ei pea kohus asjakohaseks, leides, et taotlus on kiuslik.
TsMS § 475 lg 1 p 8 järgi on hagita perekonnaasjad hagita asjad. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Käesolevas asjas pidas kohus õigeks piirduda menetlusosaliste ärakuulamisega.
Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus järeldusele, et vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud ning avaldus tuleb rahuldada.
Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse väite või tõendi.
Avaldus on tehtud laste huvides ning menetluskulude nende kanda jätmine ei ole eelduslik. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja laste esindaja tasu Eesti Riigi kanda. Menetluskulude jagamisel lähtub kohus hagimenetluses lahendatavate perekonnasjade põhimõtetest.
TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Määrus kuulub täitmisele antud juhul jõustumisest.
Kohtunik
Epp Haabsaar
Kas kirjutamine on (õige) töö?
Olen valinud omale töö: see on kirjutamine. Kuivõrd ajakirjandusväljaannetes praegu inimesi juurde ei võeta, pigem lastakse lahti, siis olen otsustanud kirjutada pikemaid tekste kui ajalehe-artiklid, ehk siis raamatuid.
Samas on olnud kommentaare, et kirjutamine pole päris õige töö, et õige töö on näiteks Säästumarketis müüja või koristaja töö, või luuamehe töö, või siis kraavikaevaja töö.
Selline küsimus, kas kirjutamine on õige töö? Ja kas kirjutamine on üldse töö?
Samas on olnud kommentaare, et kirjutamine pole päris õige töö, et õige töö on näiteks Säästumarketis müüja või koristaja töö, või luuamehe töö, või siis kraavikaevaja töö.
Selline küsimus, kas kirjutamine on õige töö? Ja kas kirjutamine on üldse töö?
Ebaefektiivne Eesti kohus (Inno vaimne testament)
Ma olen sellest juba kirjutanud, ja kirjutan veel, et Eesti riigi üks arengu pidureid on ebaefektiivne kohus.
Võtame näiteks sellise lihtsa asja nagu lahutus ja ühisvara jagamine. 2006. aasta 6. jaanuaril olin kutsutud Tallinna, Harju maakohtu Kentmanni tänava majja abielu lahutuse ja ühisvara jagamise istungile. Selleks ajaks oli abielu selgelt läbi, nii et suurt arutada polnud enam midagi, taustaks mainin niipalju, et minu endine abikaasa, tähtis seltskonna-ajakirjanik ja staar, toona Kroonika peatoimetaja Ingrid Tähismaa, kes oli ühelt poolt vägivaldne, ei soovinud teiselt poolt lahutusega poolte kokkuleppel, mistõttu tuli lahutus vormistada kohtus. Arvasin siis, et leian kohtus kaitset oma naise eest. Ma leidsin, et kuivõrd olin Eesti Vabariigi, sealhulgas kohtusüsteemi ülesehitamise nimel töötanud järjepanu 13 aastat, maksnud korralikult makse ning täitnud kõik kohustused riigi ees, teinud palju vabatahtlikku ja ühiskondlikku tööd, et siis on mul õigus saada Eesti Vabariigilt kaitset ja tuge siis kui seda vajan. Antud juhul siis lahutuse puhul vägivaldseks muutunud naisest.
Niisiis. Kohtus vaadati mind nagu kurjategijat, see tähendab kohtunik Epp Haabsaar ja tema sekretär ning Ingrid Tähismaa ja tema advokaat Üllar Talviste. Kes istusid kõik minu vastas. Mina üksi nende nelja vastu. Mis oli üllatav, aga mis ikka, mõtlesin. Parem õudne lõpp kui lõputa õudus selle naisega. Ja mis ikka juhtuda saab, kohus ju kaitseb ausat inimest. Kohtunik Epp Haabsaar ütles, et ok, abielu võib lahutada. Hingasin kergendatult. Taotlesin ühisvara jagamist. Kohtunik Epp Haabsaar pani kohe paika ka ühisvara jaotuse: Ingridile jääb maja ja mina saan autoraha, kakssada tuhat krooni. Ma ütlesin selle peale, et oot-oot, mis see siis olgu. Et ma tahan ise lapsi kasvatada, pigem saagu Ingrid autoraha, kes seda nagunii vajaks, kuna peab palju ringi sõitma seoses töökohustustega ja ta on unistanud kogu aeg ilusast autost, minu jaoks on lapsed autost tähtsamad. Mille peale ütles Haabsaar, et mina olen ju võitja, mul on uus naine, seetõttu peab vana naine rohkem saama. Mulle tehti selgeks, et Eesti Vabariigi kohus ei jäta lapsi isa kasvatada. Ma ütlesin seepeale, et naine oli vägivaldne, mis ei paistnud Haabsaart eriti huvitavat. Tema ütles vaid, et kui ma oma jonni ei jäta, venib kohtupidamine väga pikaks ning see on kõigile osapooltele kurnav. Ütlesin, et olen sellise varade "jagamisega" nõus ainult siis, kui mu endine naine loobub elatise nõudmisest. Sellega olid kõik nõus. Ingridi advokaat Üllar Talviste pakkus veel lisaks 250 tuhat krooni. Ma ütlesin, et ei soovi seda raha endale, vaid jäägu see järgmise 5 aasta jooksul lastele sümboolseks elatiseks. Et keegi ei saaks öelda, et ma lastele midagi ei maksa. Andsin ka teada, et kuivõrd olen algaja ettevõtja, siis puudub mul 5 aasta jooksul sissetulek elatise maksmiseks. Kõik paistsid olevat sellise lahendusega päri, ja ma ise ka, kuna nägin, et kõik tegid kompromisse, mina loobusin õigusest lapsi kasvatada ning Ingrid loobus elatise nõudest. Lisaks jäi talle maja. Kõik selle nimel, et kohtupidamine ei veniks pikaks, ei läheks inetuks kätte, et säästa kõiki osapooli.
Ja ei läinudki palju aega mööda, kõigest kümmekond päeva, kui sai selgeks, et Ingrid ei võta tagasi elatise nõuet. Mis oli mulle löök allapoole vööd. Võtsin ühendust kohtunik Epp Haabsaarega, kurtsin oma muret, et kuidas nii saab, oli ju kokkulepe, et elatist ei nõuta, et mina loobusin selle nimel oma varast, mille peale teatas Haabsaar oma kirjas, et tema ei saa midagi teha, et sellel läheb kokkuvõttes halvasti, kes kokkuleppeid rikub. Jah, nii kirjutaski.
Mina olin muidugi endast väljas. Et kuidas nii saab? Ja mis ettevõtlusega ma nii tegelen, kui käin kohut Kroonika peatoimetajaga laste elatise pärast vaidluses, mis võib venida aastate pikkuseks. Käisin läbi mõned advokaadid, kes loobusid, kui kuulsid, et vastaspooleks on Ingrid Tähismaa. Pöördusin Irja poole, kes ütles, et tema ei jaksa, kuna peab igapäevaselt tegelema oma haige isa lohutamise ja abistamisega. Mis siis ikka, mõtlesin, haaran ise härjal sarvist. Töötasin läbi vastavad seadused ning kirjutasin vastuhagi, kus taotlesin lapsi enda juurde ning Ingridilt elatist, seejuures poole väiksemas summas. Kui Ingrid nõudis minu käest 12 000 krooni kuus, siis mina temalt 6 000 krooni kuus. Alustasin sel ajal ka blogipidamist, mingist töö tegemisest või otsimisest ei saanud juttugi olla. Elasin esialgu oma säästudest, siis Irja isa kulul ja pärast seda, kui Irja sai päranduse, Irja kulul. Minu eesmärk oli saada lapsed enda juurde.
Käisin läbi kõik kohtuastmed, ent ei saanud oma õigust. Kohus ei võtnud üldse vaevaks tegeleda Ingrid Tähismaa vägivaldsuse teemaga, kuigi ta oli tarvitanud vägivalda ka laste peal. Seetõttu jäid lapsed Ingridi hoole alla. Mis tähendas tegelikkuses seda, et lapsed ei näe oma ema ega isa ja nendega tegelevad tädid-onud, sest Ingridil pole töökohustuste tõttu aega lastega tegelemiseks. Mina lastega tegelemise õigust ei saanud ja minult mõistis kohus välja elatise, 7500 krooni kuus, kuigi mul polnud mingit sissetulekut.
Aga see pole veel kõik, nagu ütleb levinud reklaamlause. Kuivõrd mul sissetulekut pole olnud, siis ei ole ma saanud tasuda ka kohtu poolt välja mõistetud elatist. Ning elatisena pole arvestatud ka seda raha, mis ma kokkuleppel jätsin Ingridilt välja nõudmata (5 aasta jooksul 250 000 krooni, igakuiselt 4166 krooni puhtalt kätte). Mistõttu esitas Ingrid politseile avalduse kaitsmaks kohtu otsust, mis mult mõistis igakuiselt välja 7500 krooni (otsus jõustus 2009. aasta algul) alates 2005. aasta novembrist, mille võlg on kasvanud 370 000 kroonini. Politsei algatas kriminaalasja, selle põhjal, et ma olen pahatahtlikult hoidnud kõrvale elatise maksmisest ning mind on kahtlustatavana üle kuulatud. Kui süüdi mõistetakse, ähvardab mind reaalne vanglakaristus.
Ehk kokkuvõtteks, ma läksin 4 aastat tagasi heauskselt Eesti Vabariigi kohtust omale õigust nõudma ning tulemus on see, et võin lõpetada vanglas. Umbes nagu nõuka ajal ironiseeriti arstiabi teemal, et lähed mingi väikse kaebusega arsti juurde ja sind tuuakse haiglast lõpuks jalad ees välja. Siit moraal: mõtle enne hoolikalt, kui lähed kohtusse õigust nõudma. Õigus on viimane asi, mida kohtust saad, vähemalt Eesti Vabariigi kohtust. Eesti Vabariik ei ole suuteline oma kodanikku kaitsma.
Ja ka see pole veel kõik. Saatuse iroonia on see, et seesama kohtunik Epp Haabsaar, kes ütles, et sellel läheb halvasti, kes kokkuleppeid rikub, tegi hiljuti otsuse, millega võttis minult vanemlikud õigused. Selle eest, et ma olen julgenud kirjutada, et minu eksabikaasa Ingrid Tähismaa kasutas vägivalda oma laste peal.
Võtame näiteks sellise lihtsa asja nagu lahutus ja ühisvara jagamine. 2006. aasta 6. jaanuaril olin kutsutud Tallinna, Harju maakohtu Kentmanni tänava majja abielu lahutuse ja ühisvara jagamise istungile. Selleks ajaks oli abielu selgelt läbi, nii et suurt arutada polnud enam midagi, taustaks mainin niipalju, et minu endine abikaasa, tähtis seltskonna-ajakirjanik ja staar, toona Kroonika peatoimetaja Ingrid Tähismaa, kes oli ühelt poolt vägivaldne, ei soovinud teiselt poolt lahutusega poolte kokkuleppel, mistõttu tuli lahutus vormistada kohtus. Arvasin siis, et leian kohtus kaitset oma naise eest. Ma leidsin, et kuivõrd olin Eesti Vabariigi, sealhulgas kohtusüsteemi ülesehitamise nimel töötanud järjepanu 13 aastat, maksnud korralikult makse ning täitnud kõik kohustused riigi ees, teinud palju vabatahtlikku ja ühiskondlikku tööd, et siis on mul õigus saada Eesti Vabariigilt kaitset ja tuge siis kui seda vajan. Antud juhul siis lahutuse puhul vägivaldseks muutunud naisest.
Niisiis. Kohtus vaadati mind nagu kurjategijat, see tähendab kohtunik Epp Haabsaar ja tema sekretär ning Ingrid Tähismaa ja tema advokaat Üllar Talviste. Kes istusid kõik minu vastas. Mina üksi nende nelja vastu. Mis oli üllatav, aga mis ikka, mõtlesin. Parem õudne lõpp kui lõputa õudus selle naisega. Ja mis ikka juhtuda saab, kohus ju kaitseb ausat inimest. Kohtunik Epp Haabsaar ütles, et ok, abielu võib lahutada. Hingasin kergendatult. Taotlesin ühisvara jagamist. Kohtunik Epp Haabsaar pani kohe paika ka ühisvara jaotuse: Ingridile jääb maja ja mina saan autoraha, kakssada tuhat krooni. Ma ütlesin selle peale, et oot-oot, mis see siis olgu. Et ma tahan ise lapsi kasvatada, pigem saagu Ingrid autoraha, kes seda nagunii vajaks, kuna peab palju ringi sõitma seoses töökohustustega ja ta on unistanud kogu aeg ilusast autost, minu jaoks on lapsed autost tähtsamad. Mille peale ütles Haabsaar, et mina olen ju võitja, mul on uus naine, seetõttu peab vana naine rohkem saama. Mulle tehti selgeks, et Eesti Vabariigi kohus ei jäta lapsi isa kasvatada. Ma ütlesin seepeale, et naine oli vägivaldne, mis ei paistnud Haabsaart eriti huvitavat. Tema ütles vaid, et kui ma oma jonni ei jäta, venib kohtupidamine väga pikaks ning see on kõigile osapooltele kurnav. Ütlesin, et olen sellise varade "jagamisega" nõus ainult siis, kui mu endine naine loobub elatise nõudmisest. Sellega olid kõik nõus. Ingridi advokaat Üllar Talviste pakkus veel lisaks 250 tuhat krooni. Ma ütlesin, et ei soovi seda raha endale, vaid jäägu see järgmise 5 aasta jooksul lastele sümboolseks elatiseks. Et keegi ei saaks öelda, et ma lastele midagi ei maksa. Andsin ka teada, et kuivõrd olen algaja ettevõtja, siis puudub mul 5 aasta jooksul sissetulek elatise maksmiseks. Kõik paistsid olevat sellise lahendusega päri, ja ma ise ka, kuna nägin, et kõik tegid kompromisse, mina loobusin õigusest lapsi kasvatada ning Ingrid loobus elatise nõudest. Lisaks jäi talle maja. Kõik selle nimel, et kohtupidamine ei veniks pikaks, ei läheks inetuks kätte, et säästa kõiki osapooli.
Ja ei läinudki palju aega mööda, kõigest kümmekond päeva, kui sai selgeks, et Ingrid ei võta tagasi elatise nõuet. Mis oli mulle löök allapoole vööd. Võtsin ühendust kohtunik Epp Haabsaarega, kurtsin oma muret, et kuidas nii saab, oli ju kokkulepe, et elatist ei nõuta, et mina loobusin selle nimel oma varast, mille peale teatas Haabsaar oma kirjas, et tema ei saa midagi teha, et sellel läheb kokkuvõttes halvasti, kes kokkuleppeid rikub. Jah, nii kirjutaski.
Mina olin muidugi endast väljas. Et kuidas nii saab? Ja mis ettevõtlusega ma nii tegelen, kui käin kohut Kroonika peatoimetajaga laste elatise pärast vaidluses, mis võib venida aastate pikkuseks. Käisin läbi mõned advokaadid, kes loobusid, kui kuulsid, et vastaspooleks on Ingrid Tähismaa. Pöördusin Irja poole, kes ütles, et tema ei jaksa, kuna peab igapäevaselt tegelema oma haige isa lohutamise ja abistamisega. Mis siis ikka, mõtlesin, haaran ise härjal sarvist. Töötasin läbi vastavad seadused ning kirjutasin vastuhagi, kus taotlesin lapsi enda juurde ning Ingridilt elatist, seejuures poole väiksemas summas. Kui Ingrid nõudis minu käest 12 000 krooni kuus, siis mina temalt 6 000 krooni kuus. Alustasin sel ajal ka blogipidamist, mingist töö tegemisest või otsimisest ei saanud juttugi olla. Elasin esialgu oma säästudest, siis Irja isa kulul ja pärast seda, kui Irja sai päranduse, Irja kulul. Minu eesmärk oli saada lapsed enda juurde.
Käisin läbi kõik kohtuastmed, ent ei saanud oma õigust. Kohus ei võtnud üldse vaevaks tegeleda Ingrid Tähismaa vägivaldsuse teemaga, kuigi ta oli tarvitanud vägivalda ka laste peal. Seetõttu jäid lapsed Ingridi hoole alla. Mis tähendas tegelikkuses seda, et lapsed ei näe oma ema ega isa ja nendega tegelevad tädid-onud, sest Ingridil pole töökohustuste tõttu aega lastega tegelemiseks. Mina lastega tegelemise õigust ei saanud ja minult mõistis kohus välja elatise, 7500 krooni kuus, kuigi mul polnud mingit sissetulekut.
Aga see pole veel kõik, nagu ütleb levinud reklaamlause. Kuivõrd mul sissetulekut pole olnud, siis ei ole ma saanud tasuda ka kohtu poolt välja mõistetud elatist. Ning elatisena pole arvestatud ka seda raha, mis ma kokkuleppel jätsin Ingridilt välja nõudmata (5 aasta jooksul 250 000 krooni, igakuiselt 4166 krooni puhtalt kätte). Mistõttu esitas Ingrid politseile avalduse kaitsmaks kohtu otsust, mis mult mõistis igakuiselt välja 7500 krooni (otsus jõustus 2009. aasta algul) alates 2005. aasta novembrist, mille võlg on kasvanud 370 000 kroonini. Politsei algatas kriminaalasja, selle põhjal, et ma olen pahatahtlikult hoidnud kõrvale elatise maksmisest ning mind on kahtlustatavana üle kuulatud. Kui süüdi mõistetakse, ähvardab mind reaalne vanglakaristus.
Ehk kokkuvõtteks, ma läksin 4 aastat tagasi heauskselt Eesti Vabariigi kohtust omale õigust nõudma ning tulemus on see, et võin lõpetada vanglas. Umbes nagu nõuka ajal ironiseeriti arstiabi teemal, et lähed mingi väikse kaebusega arsti juurde ja sind tuuakse haiglast lõpuks jalad ees välja. Siit moraal: mõtle enne hoolikalt, kui lähed kohtusse õigust nõudma. Õigus on viimane asi, mida kohtust saad, vähemalt Eesti Vabariigi kohtust. Eesti Vabariik ei ole suuteline oma kodanikku kaitsma.
Ja ka see pole veel kõik. Saatuse iroonia on see, et seesama kohtunik Epp Haabsaar, kes ütles, et sellel läheb halvasti, kes kokkuleppeid rikub, tegi hiljuti otsuse, millega võttis minult vanemlikud õigused. Selle eest, et ma olen julgenud kirjutada, et minu eksabikaasa Ingrid Tähismaa kasutas vägivalda oma laste peal.
esmaspäev, 28. detsember 2009
Gildi poisid saidki krimasja kaela
Parem hilja kui mitte kunagi. Gildi poisid, kelle hämaratest tegudest juba aasta tagasi juttu oli, said nüüd krimasja kaela. Loo muudab pikantseks asjaolu, et Gildi üks võlausaldajatest ja poiste karistamise eestvedaja on Marcel Vichmann, kes ise Hoiupanga aktsionäride tagant kümmekond aastat tagasi 225 miljonit pihta pani. Ning pääses puhta nahaga. Ent siis olid, muidugi, ka teised ajad.
Mis on uue "Teeme ära!" teema?
Kuigi uut "Teeme ära!" teemat hoitakse millegipärast saladuses, on Eesti väike ja miski naljalt saladuseks ei jää.
Mis see uus teema siis võiks olla? Üks variant on korraldada selle prügi äravedu, mis mitu aastat vedamata on. See oleks väga vajalik asi. Siis teine võimalus oleks korraldada veel ajurünnakuid nagu möödunud aastal. Või hakata jagama õnne õnnepangast. Või siis tõesti hakata arendama kampaania korras suhteid venelastega, millega "Teme ära!" vaimne liider Rainer Nõlvak üritas Reformierakonna toel sügisel algust teha. Võimalusi on palju. Küllap tuleb veel ideid, siis saame üles panna vastava küsitluse.
Valitsus laenas althõlma 3,2 miljardit
Huvitav on see, et valitsuse laenu läbi Eleringi põhjendatakse mingi investeeringu-vajadusega. Veel kuu aega tagasi oli jutt selline (13. novembri Postimees): "Lisaks sellele kinnitas Vali, et firma allkirjastab veel sel kuul laenulepingu ligi kolmele miljardile kroonile, et tagasi maksta emaettevõttelt Eesti Energialt võetud laen."
Ehk siis, raha läheb Eesti Energiale, mitte Eleringi investeeringuteks, ning Eesti Energiast võtab selle välja valitsus, kes Eleringi ära "ostis".
Pealtnäha keeruline skeem, aga lihtsustatult on asi selline, et niisama poleks valitsus tohtinud laenu võtta, sest see oleks suurendanud eelarve defitsiiti (mistõttu sattuks omakorda löögi alla euro tulek). Nüüd võeti laen läbi Eesti Energia ja Eleringi, ning see, vähemalt valitsuse arvates ei suurenda defitsiiti.
Nüüd on küsimus, kas Euroopa Keskpanga onud Frankfurdis ütlevad selle peale "Jees!" või mitte. Ehk kas Euroopa Keskpangas istuvad koos samasugused tohmanid nagu Kapos, kes igapäevaselt ajavad taga noori tüdrukuid ja poisikesi ja kes ei saa aru, mis on riigisaladus ja mis mitte ning kes riigireeturi suudavad tabada vaid välismaalt saabunud tellimuse peale.
Eraisikud päästavad Reformi
Viimasel ajal torkab üha enam silma, et Reformi tähtsad asjapulgad poevad eraisiku selja taha. Sarnaselt parteijuht Andrus Ansipiga, kes samuti, 1988. aastal, tähtsa partei-aparatšikuna, tegutses oma rahva peale koerte ässitamise juures ... eraisikuna. Tunnistajaks on tema ämm.
Nüüd, kui lahvatas Äripäeva ajakirjanike uurimisel skandaal ettevõtete rahade kantimisest Reformi liikmete Robert Antropovi ja Jaanus Rahumägi valimiskampaaniasse, siis selgus üleöö, et tegemist oli eraisikute kampaaniatega, millel pole erakonnaga mitte kui mingit pistmist.
Ja nüüd taas, nagu võib Postimehest lugeda, avalikustas Lang riigisaladusega kaitstud teabe eraisikuna. Ja ongi JOKK.
Herman Simm oleks pidanud samuti ütlema, et jagas teavet eraisikuna, siis oleks vastutusest pääsenud. Samuti võiks öelda Ivo Parbus, et võttis kinkekaardi vastu eraisikuna. Ning kõik muud tähtsad ametnikud ka, teile edaspidiseks teadmiseks, kui teid milleski süüdistatakse, siis öelge, et te tegite kõik eraisikuna, ja teiega ei juhtu mitte midagi.
pühapäev, 27. detsember 2009
Kohvik on mures peaminister Ansipi pärast
Kohvik on mures peaminister Andrus Ansipi pärast, kes on võtnud nõuks sõita Svaasimaale. See on Eesti-suurune riik Lõuna-Aafrikas, kus on vikipeedia andmetel maailma kõige kõrgem haigestumine Aidsi. Kus koguni 26% täiskasvanutest kannab HIV-viirust ning keskmine eluiga on 32 aastat. 61% juhtudest on surma põhjus Aids. 40% rasedatest naistest kannab HIV-viirust.
Kas Ansip läheb sinna kogemusi vahetama? See võib olla väga ohtlik. Oravate ükskõikne suhtumine Aidsi on üldteada. Kõik mäletavad, kuidas endine sotsiaalminister Toomas Vilosius keeldus kategooriliselt igasugusest Aidsi-vastasest tegevusest, põhjendades seda asjaoluga, et Aidsi nakatunud surevad nagunii maha ja probleem laheneb iseenesest. Juhtus aga nii, nakatunud ei surnud kõik kohe maha, vaid jäid ellu ja jõudsid paljusid teisi nakatada, nii et Eestist sai kõige kõrgema Aidsi haigesumusega riik Euroopas ja üks liidreid kogu maailmas.
Mingis mõttes on reis Svaasimaale sümboolne, aga samas võib see sellise naksi mehe nagu Ansipi jaoks kurvalt lõppeda. Kui ta ise, näiteks haigestub, ning nakatab valitsuse ja Riigikogu liikmeid. Kohvik on mures peaministri pärast.
Takso-Sepp ihkab Eestist ära
Kirjasaatjad, kes naksid nagu taksid, ja laiali üle maa, annavad teada, et Takso-Sepp on viimasel ajal jäänud kuidagi üksi. Ei Cosmo peol, spotlaste galal ega mujal pole enam Pinki, ta on kadunud nagu...
Sepp on lohutamata ja lootuseta, lõpuks avanes väikegi võimalus mehele saada ja näed nüüd õnnetust: ei saagi. Kurb...
Taksofännist vanatüdruk on jõudnud selleni, et palub facebooki sõpradelt abi mõnele viimase hetke reisile minekuks, kas Riigikogus on tõesti nii väiksed palgad? Tal pole ju last, meest, ega isegi lemmikloomast hamstrit - kõik kulutab ainult iseendale, tõsi, paraku mitte ajupotentsiaali tõstmisse.
Tellimine:
Postitused (Atom)
