Üks väike jõuluvaidlus! Veiko versus Erkki: Kas Jumal on julm lapsevanem?

Juba minu isa ütles, et usu üle ei vaielda, aga kuna on tekkinud põnev vastasseis Veiko Rämmel-Mitmeheliline näriline alias Erki Hõbe, siis tekkis kiusatus see ka teieni tuua. Ja kutsuda teid kõiki, kristlasi ja mittekristlasi, kaasa mõtlema ja arutlema. Et... mis arvate? Kas olete tiim Veiko või tiim Erki? Kas jumalale peab tingimusteta alluma?

Veiko (alias Usk, Lootus, Armastus blogis Koguja Kroonikad) ütles:

Sellist asja nagu humanistlik või ilmalik eetika pole üldse olemas.
Eetika aluseks on mitte parim ühiskonnakorraldus, või mõnus olemine, vaid Jumala Tahe. Viimane on aga sõnasõnalt kirjas Raamatute Raamatus.
Eetika aluseks on Jumala Tahtele allumine. Allumine küsimusi, tingimusi ega omapoolseid vastuväiteid esitamata.
Tänapäeva roostatav ja pehme humanistlik pseudoeetika on rajanud oma põhimõtted hedonistlikule alusele: inimesel peab olema hea, rahulik ja mugav elada. Mis selle tulemus on, seda me näeme ühiskonnas ise: kõikvõimalikud pahed lokkavad.
Jumal on seadnud inimesele absoluutsed piirid ja normid ning igaüks PEAB end seadma nende piiride sisse. Inimesel ei peagi nende piiride sees üldse hea olema, sest see kas inimesel on hea või mitte, ei oma mitte kõige vähematki tähendust. Inimene on ALLUJA, kes peab enda liha risti lööma ja alluma tingimusi esitamata Jumala Tahtele ükskõik milline see ka ei oleks. Kui Jumal nõuab, et inimene võtaks enda peale suurima valu ja loobuks valuvaigistiteks, siis peab inimene seda valu õnne ja rõõmuga vastu võtma ja olema rõõmus.
Ilmalik eetika on faktiliselt eetika puudumine. Ilmalik riik on perverssus.

Aga Erkki (blogis Mitmehelilise närilise seiklused) ütles:

Piiblijumal kui julm lapsevanem

Loen seda, kuidas Veiko Rämmel oma blogis tsiteerib üht Delfi netikommentaatorit, kel nii mõndagi ütlemist humanismi kohta ja kes siis raiub, et inimene peab alluma Jumala Tahtele®, isegi kui ta tunneb, et kannatab. Mis tundub ikka ilgelt võigas. Sest esiteks, miks peaks Jumal tahtma sundida inimest kannatama. Teiseks, aga kust me teame, et see Jumal, kellel on Tahe®, on tegelikult ka hea jumal. See piiblijumal võib lõdvalt olla ka kurjuse kehastus! Hell yeah, evil to the core. Mis tunduks ka loogiline, sest tegelikkuses on palju paralleele piiblijumala ning vägivaldse lapsevanema vahel.

Siin ka üks pikem temaatiline jutt inglise keeles. Tõepoolest, miks me põlastame lapsevanemaid, kes sunnivad oma lapsi enda absoluutsete piiride sisse ja kelle piirid põhjustavad lastele kannatusi, isegi suurimat valu? Ent samas ülistame piiblijumalat, kes kohtleb inimkonda täpselt samamoodi, kui vägivaldne isa oma lapsi? Inimene võib ju piiblidogma alusel olla patune, ent ometigi oleme me vist ikkagi moraalsemad, kui meie endi kummardatud piiblijumal. Lihtsalt hämmastav, kui väga sunnib pimesi allumine autoriteetidele inimest allutama neid autoriteete üksnes kõige rudimentaarsematele moraalstandarditele, samas kui inimest, kel täpselt samad puudused, mis autoriteedil, me tormaks kohe karistama. Kel võim, sel õigus?

Mitte keegi ei saa olla rõõmus, kui ta kannatab. Kui ma peaksin valima mingi religiooni, ma oleksin ennem budist, sest vähemasti seal õpetatakse, et kannatustest on väljapääs. Monoteistlik kannatuste fetišeerimine on minu jaoks ääretult võigas. Kõigil ju ei ole sadomaso kalduvusi või mis?

Mis teie arvate?