Seksi-alane võimekus on karistatav?

Väljavõte Postimehe veebist.

Kui tuli välja, et tuntud golfimängija Tiger Woods on lisaks oma abikaasale seksinud veel pajude naistega, tõusis sellest pahameeletorm. Et kuidas nii saab? Ja mis see mees endast õige mõtleb? Mitmed sponsorid katkestasid Woodsiga lepingu, ning mees suunati avalikkuse survel seksiteraapiasse, midaiganes see peaks siis tähendama. Raske ette kujutada, mida seal tehakse, antakse rahustavaid ja toonust alandavaid pille? Või siis kästakse päevad läbi lugeda vanainimeste ajakirju, nii et ka kõige võimekamal mehel riist longu vajub.

Ent kas pole see samas kummaline, et kui ühiskond tunnustab inimesi nende võimekuse eest, ning tõstab võimekaid inimesi esile. Woods on maailma parim golfimängija ja sellisena lausa jumaldatud. teda näitakase telekast, nn meestesaadetest ikka söögi alla ja peale, samuti on ta keskne kuju televisiooni spordisaadetes. Kahtlemata võimekas mees. Ja nagu see enamasti kipub olema, on võimekad inimesed seda mitmel alal. Ja mis seal salata, ka seksis. Ehk võib küsida ka nii, kas Tiger Woods oleks sama võimekas golfimängija, kui ta poleks võimekas voodis? Seks on lihtsalt medali teine pool, mida ei saa muust elust lahutada. Probleem on, või oli lihtsalt selles, et Woods elas koos naisega, kes ei suutnud temaga voodis sammu pidada, ja üldiselt seda ühiskond seda ka ei eelda, mistõttu pidi Woods abi otsima kodust väljast, isegi naabritüdruku juurest, nagu välja tuleb. Milles pole midagi imestada, võimekas inimene suudab palju.

Nagu elu näitas, toodi Woods suht ruttu seksikliinikust välja ja pandi taas golfi mängima. Ning rohkem tema seksiasjast juttu ei tehtud, mees vabandas kõigi ees ja oligi kõik. Mis on ka loomulik, sest on selge, et kui panna Woods rahustite peale, siis pole temast ka mingit golfimängijat, siis saab temast Õnne-seriaalist tuttav Allan, ärgu Allani-sugused mehed mind pahandagu. Ka teile on elul varuks üllatusi, näiteks selliseid nagu Woodsi (varsti juba eks) abikaasa Elin Nordgren. Kes, nagu välja tuleb, polnud sugugi vaimustuses oma mehe võimekusest, ei näita oma mehele enam lapsi ja nõuab suurt raha. Tundub paras sasipundar, mida on justkui võimatu lahendada.

Tegelikult siiski mitte. Woodsi-sugune võimekas mees peab enda kõrvale leidma lihtsalt võimeka naise. Näiteks sellise nagu Anu Saagim, kes eelistab pigem seksi kui raha. Ja kelle juurest, võib arvata, ei kaoks Woods kuhugi, vaid kes, vastupidi, saadaks Woodsi kõigil tema võistlustel ja muudel üritustel. Et mees ei peaks oma võimekuse-vajadust kellegi teisega rahuldama. See on elementaarne, ent millegipärast ühiskonnas neist asjadest ei räägita, mistõttu astuvad paljud inimesed oma elus valikuid tehes ämbrisse.

Miks on alfa-naised õnnetud?

Väljavõte Marie Claire (USA) mainumbrist.

Irja tutvustas mulle huvitavat artiklit värskest ajakirjast Marie Claire, kus kirjanikust autor Judith Newman kirjutab alfa-naistest (nagu ta ise) ning sellest, et kuigi naiste sissetulekud on viimase 40 aastaga kasvanud ligi 60% ning Washingtoni Pew Institute'i uuringu põhjal teenib 22% abielus naistest vanuses 30-44 rohkem kui nende mehed, võrreldes 4%ga 1970. aastal. Niisiis on feminism (nii vist nimetatakse alfa-emasuse diskursust- Inno märkus) oluliselt tõstnud naiste elatustaset, andes neile rohkem võimalusi võrreldes meestega. Ent, nagu kirjutas Wharton School'i professor Betsey Stevenson oma uurimustöös "Naiste õnne allakäigu paradoks", on naised vaatamata elatustaseme tõusule oma eluga üha õnnetumad. Naiste õnnetunne on kukkunud nii absoluutarvudes kui ka võrreldes meestega. Mis meestesse puutub, siis on nemad sama õnnelikud või õnnetud kui aastakümneid tagasi. Ja õnnetud pole mitte ainult abielus naised või kõrge palgaga naised, vaid kõik naised.

Newman toob artiklis mitmeid näiteid, kus naised räägivad, et naised pole sugugi rahul sellega, et nad rohkem teenivad. Mis ongi kummaline: et ühelt poolt nad tahavad rohkem teenida (kui mehed), mis annab neile rohkem võimalusi, ent teiselt poolt pole nad sellega üldse rahul.

Betsey Stevenson väidab, et naistel on küll palju raha, ent nad on segaduses, milline peaks olema nende roll. Üks paariteraapiaga tegelev psühholoog väidab, et kui mees teenib rohkem, käivad vaidlused perekonnas raha kulutamise üle, kui aga naine rohkem teenib, vaieldakse võimu üle, ehk selle üle, kes ja mida otsustab.

Ühe 2007. aasta uuringu põhjal teevad naised nädalas 12 tundi vähem kodutöid kui 40 aastat tagasi, samas mehed teevad kodutöid vaid 4,5 tundi rohkem. Kuhu jäävad need vahepealsed 7,5 tundi? Kahtlus on, et naised seda tööd ei tee, kuigi tahaksid seda teha, ja tunnevad end süüdi.

Mulle tuli see artikkel väga tuttav ette. Ma nägin kõrvalt, et minu eks Ingrid maadles täpselt sama asjaga: ühelt poolt tahtis ta teenida rohkem kui mina, ent teiselt poolt polnud rahul sellega, kui mina temast vähem teenisin. Küllalt perversne olukord, millele mina ei leidnudki lahendust, kuigi püüdsin seda otsida. Teisalt ega ma eriti vaeva ka ei näinud, sest see polnud minu probleem. Mind näiteks ei häirinud absoluutselt, et naine rohkem teenis. Mul oli pigem hea meel, kui nägin, et naine saab end tööalaselt teostada ja ka teenistus on korralik. Ma kohanesin ilusti sellise olukorraga, olin valmis võtma lisaks koduseid töid ja tundsin end väga hästi. Minu üllatuseks aga muutus naine kõrval üha närvilisemaks, ilmselt sellest, et tegelikult tahtis ka tema teha neid koduseid töid. Aga samas tahtis teha ka hästitasuvat palgatööd. Ta oli ikka väga puntras oma asjadega, ma küll püüdsin teda aidata, aga mis kummaline, ta ei soovinud ka seda, et teda aidatakse.

Ingrid pole kindlasti ainus selline naine. Täpselt samad probleemid olid tema korporatsioonikaaslasel Veronika Elmetil, kellega me elasime kunagi Tartus ühes majas (see oli 15 aastat tagasi) ja koguni ühes trepikojas ja kes käis aeg-ajalt meie juures kurtmas, kuidas tema mees, noor arst üldse ei teeni. Et arstide palgad on ikka väga väiksed jne. Kusjuures ta rääkis seda ka siis, kui mees oli ka seltskonnas. Ma nägin, kuidas mees tundis end ebamugavalt ja vajus üha enam kössi, mistõttu püüdsin olukorda lahendada nõnda, et ütlesin, et igal pool maailmas teenivad arstid väga hästi, nagu ka advokaadid ja küll ka Eestis saab see niimoodi olema. Mispeale hööritas Veronika vaid oma suuri silmi ja ütles, et tema seda küll ei jõua ära oodata. Mis oli üllatav, sest tema mees tegi kõvasti tööd ja pidevalt öövalveid, et rohkem teenida, lisaks ehitas töö kõrvalt Tartusse maja, ja ainus tänu oli vaid naise tänitamine.

Hiljem kuulsin Ingridilt, siis kui me olime juba Tallinna ära kolinud, et Veronika oli mehe asjad ukse taha tõstnud ja läks mehest lahku, kuna mees olevat öövalves olles teda ühe teise naisega petnud. Või, nagu veel hiljem välja tuli, tegelikult ei olnud ka petnud, aga Veronika oli sellele vaatamata mehe asjad ukse taha tõstnud, mistõttu mees koliski minema ja lahutas naisest ära. Ja elas pärast seda mõnda aega sootuks üksi, kuni leidis uue naise. Mille peale oli Veronika veel õnnetum ja painas Ingridit, et las Inno otsib talle EÜSist mõne uue mehe. Mina mõtlesin selle peale, et džiisös, sellist õnnetust nüüd seltsikaaslastele veel vaja!!! Hiljem olin veel enam üllatunud, kui sellestsamast Veronika Elmetist oli saanud paariterapeut. Mõtlesin, et appi!!! Minu meelest peaks ta ise abi saama, mitte teisi abistama, aga Eesti on kord juba selline imede maa, kus juhtub kurioosumeid nagu see, et kurjategijad juhivad riiki ja süütud istuvad vangis.

Irja on samuti alfa-emane, kui nii võib öelda, väga emantsipeerunud naine, ja seda juba mitmendat põlve, tema vanaema oli Eesti üks esimesi naiskoolidirektoreid ja tädi töötas end keskkooli matemaatikaõpetajana üles USAs. Irja puhul pole ma täheldanud sellist puntrasse jooksmist, isegi siis mitte, kui ta sai välismaalt suure päranduse (ma kujutan ette, et Ingrid oleks mind kodust välja tõstnud, nii härga täis läinud, kui ta oleks mingi päranduse saanud). Irja ütleb, et kannab heameelega seelikut edasi. Ja on rahul sellega, kui saame kõik otsused teha koos. Seejuures on tähelepanuväärne, et juba tema vanaisa ei teinud oma naisele mingeid takistusi karjääri tegemisel, ning juba vanaisa peres ei tuntud kehalist karistust, see on siis ligemale 100 aastat tagasi.

Oleme Irjaga arutanud, et kaasaegse feminismi üks põhilisi vigu on see, et naised üritavad iga hinna eest saada meesteks, ent see ei õnnestu, sest see on loodusega vastuolus. Naine pole loodud olema mees. Ta on naine ja peab jääma naiseks, isegi siis, kui teenib mehest rohkem. Tundub, et mehel on olnud lihtsam jääda meheks, kui on võtnud omale kodutöid ning isegi siis, kui teenib naisest vähem ja laseb naisel teha olulised otsused. Mees on olnud kohanemisvõimelisem. Kuigi naised on väitnud, et neile pole tulevikus enam mehi vaja, sest teadus võimaldab lapsi saada ka ilma meest omamata, on see ometi kaheldav, kui naised on sellisena üha õnnetumad. Nad siiski vajavad meest, selleks et olla naine. Kelleks nad on loodud.

Ma kujutan ette, et peagi hakatakse seda lausa koolitustel õpetama, kuidas olla kaasajal naine. Paljud naised on selle ära unustanud. Irja võiks sel teemal loenguid anda, ta on selle ala proff.

Leedu pedofiilikütt leiti surnuna

Väljavõte Balticreports.com veebist.

Kurvad uudised Leedust: sealne pedofiilikütt Drąsius Kedys, kes oma last väidetavalt ahistanud kohtuniku maha lasi, leiti nüüd ise tapetuna. Surma ühe võimaliku põhjusena nähakse tema seotust kuritegeliku grupeeringuga.

Porno on mehe meeleheide

Kokkuvõte pole saadaval. Postituse vaatamiseks klõpsake siin.

Kas naine on õnnelik ilma seksita?

Kokkuvõte pole saadaval. Postituse vaatamiseks klõpsake siin.

Üks põnev tagasiside Murutari teemal ja Inno kommentaar

Saabus selline sissekanne Murutari teema juurde:

Juri õpilane ütles...

Kati Murutaril on väga palju väga häid külgi ja ilmselt sama palju halbugi, ent igas halvas on ju ka head ja vastupidi. Meile on õpetatud ja sisendatud, et osad on halvad ja teised on head, aga sellist nähtust looduses ei esine, inimene on osake ju loodusest. Ta on tegelikult üks ütlemata vahva naine, nii nagu teiegi olete sõnulseletamatult huvitav paar - ainukordsed, targad, piire avardavad, mõtteid tekitavad, pidvas arengus ja otsinguis. Üürikeseks jäänud suhe võib olla palju vääruslikum, kui kauaaegne potjomkinlik vindumine, mis enamasti kipub kanduma laste-ja lastelastessegi. Kati lahkab ennast ja seda suhet julgelt, ausalt ja tabab paljugi olulist, kuigi ego, mis vaid saada soovib, jääb temagi puhul võitjaks, ent peaks olema vastupidi - teise inimesega peab arvestama. Mees lootis abi, aga seda tahtis saada üksnes Kati. Vahel on tark aeg maha võtta, aga kati seda ei teinud. Liiga palju tahame üksteist ära kasutada ja see heaga ei lõpe. Igatahes kuratslikult üpetlik lugu ja au Kati aususele. Targal on temalt palju õppida. Muuseas, mul on hea meel teie pärast, õnne ja edu teile! Inno kommentaar: Kati teema puhul tuleb tõesti tunnistada, et kergem, või isegi tervislikum on õppida teiste vigadest.

Džiisös! Kati Murutar veel hullem kui Ingrid!

Tänase Kroonika esikaas.

Tundub, et Kroonika vastne toimetaja Krista Lensin on asja päris rajult käima pannud. Tubli! Nüüd pole muud, kui hoida pöialt, et asi ka sama vingeks jääks, et esialgne hoog ei raugeks.

Täna oli päris raju lugu Kati Murutariga, keda samuti siin kohvikus kiitsin, et on leidnud lõpuks ometi oma elu armastuse, ent kes, nagu välja tuleb, ei osanud oma õnne hoida. Nagu ta ise ütles, kukkus oma kalli mehe suunas taldrikuid lennutama, nii et mehel verd lendas. Selle eest siis, et mees tundis end kehvasti ja ei tahtnud sõita Kati auto kumme vahetama. Ja Kati ise oli veel oma raevuhoo üle uhke. Mulle tundub, et Kati vajaks ravi, päris tõsiselt. Ja oli Ingrid mis ta oli, aga Kati vastu ta küll ei saa. Vähemalt selle info põhjal, mis nüüd Kroonikas ilmus.

Huvitav oleks lugeda sellest, kuidas Katil nüüd asjad edasi lähevad, keda ta järgmisena veristab.

Ise mõtlen, et jumala õnn, et ma ise pole Murutari-sugusega kokku sattunud. Ning õnn on ka see, et ta mind vaid limaseks tropiks sõimas. See tähendab, et ta taldrikuga mul varvast puruks ei peksnud.

Kati mehele pole midagi ette heita. Kui naine ikka hakkab märatsema, pole muud kui jalga lasta. Ma tegin ise samuti ja ei kahetse.

Anne & Stiil'ist saanud meestekas!

Mis ühendab meeste- ja naisteajakirju? Just, nende (vähemalt enamikul nendest) esikaanel on naised. Vahe on ainult selles, et kui naisteajakirja kaanel on tavaliselt hästi ära meigitud naised (sest, mis seal salata, naisteajakirju peavad üleval kosmeetikafirmad), siis meesteajakirja kaanel on naised enamasti nende loomulikus eheduses (sest, mis seal salata, paljudele meestele meeldivad meikimata naised). Nüüd on ajakiri Anne & Stiil võtnud nõuks panna esikaanele täiesti meikimata naise ning ka sisekülgedele mitu meikimata naist. Mistõttu on mul põhjus esimest korda seda ajakirja kiita, sellise, ütleme, meeste-sõbraliku lähenemise eest.

Ma pean enda kohta tunnistama, et olen loomuliku ilu pede. Mind erutab naise loomulik ilu. Naine meigikorra all on ahvatlev ainult eemalt, näiteks teatrilaval, kui tahad temaga lähemalt kontaktis olla, siis paratamatult hakkab meik segama. See võib olla suisa vastik. Teiseks ei näe sa meigikorra alt, mis nägu see naine tegelikult on. Naised meigivad end pealekauba nii vaimuvaeselt ühesuguseks. Sestap pean ma naiste suurt meigihullust lugupidamatuseks meeste suhtes ja pole ime, et paljud mehed hoopis mhi eelistama hakkavad, nii sõprade kui elukaaslastena, sest mehe puhul saad sa enamasti selle, mida näed. Lisaks, nagu Irja on ka kirjutanud, peavad mehed kokkulepetest paremini kinni, mistõttu saab mehi rohkem usaldada. Naised on altimad petma (seda kutsutakse hellitavalt naiselikuks "nõrkuseks"), ja mis see enda näo kõiksugu möginatega kokku mäkerdaminegi muud on kui pettus, et siis petta ära teisi naisi ja ka mehi. Mehed end petta ei lase, aga teised naised küll, sestap kuulutavadki naised, et nad meigivad end teiste naiste jaoks. Nad ise kutsuvad seda lugupidamiseks teiste naiste suhtes, ent tegelikult on see puhas võistlus, ja see spordiala, kui seda nõnda võib nimetada, nimi on petmine. Meikimine on petmise elukool. Paljud naised ei lähe põhimõtteliselt kunagi kodust ilma meikimata välja, ning sätivad end tunde enne väljaminekut. Mind on see alati hämmastanud, sest mina ise tahaks just kodus olla kõige veetlevam oma kaaslasele, kellele olen eluaegset truudust vandunud. Aga kui mu ideaal on hoopis väljapool, kelle jaoks ma end sätin, mis ma siis seda kodust tegeleast petan?!

Miks meikimine on pettus? Sest meigikorra alt ei saa keegi aru, mis tunded naist valdavad. Kas ta on erutunud, punastab, või on ta kahvatu ja tal on halb tuju. Meigikord on nagu nukumask, mis on kogu aeg ühesugune. Parasjagu selline, nagu see on pähe joonistatud. Mistõttu ei saagi midagi loota meigituna sõlmitud suhetest, sest need pole siirad.Ma võiks isegi öelda, et sobivat suhet ei saagi luua siis, kui ooed meigitud, kellekski teiseks. Sest partnerit ei võlu sel juhul mitte sa ise, vaid see tegelane, kes on pähe joonistatud.

Minu meelest on parim meik naisele tervislik toit. Ent loomulikult on kiusatusele vastu panna, sest meikimisest on saanud suur äri ning meigitud naised vaatavad vastu igalt poolt. Mistõttu mõjub meikimata naine tänaval kui võõrkeha, mis on aga sulaselge perverssus.

Igal juhul tervitan Anne &Stiili kollektiivi, eriti aga peatoimetaja Merle Liivaku ponnistusi ja julgust, seda just kosmeetikatööstusele vastu seismise osas.

Siin mõned mikimata naised viimasest Anne & Stiilist:

Kes siis nüüd on limane tropp, Kati?!

Väljavõte Delfi veebist.

Kui kohvik soovitas mõni aeg tagasi Kati Murutaril unustada see Alo, või õigemini jätta mees ükskord rahule, siis pritsis naine tuld ja tõrva ning kriiskas, et kohvikupidaja Inno Tähismaa on limane tropp. Nüüd aga, kus Kati on Alost lõpuks vabanenud, väidab ta, et on leidnud oma elu armastuse, unistuste mehe.

Kes siis nüüd on see limane tropp, Kati?!

Pedo-papid potsavad kui küpsed õunad

Väljavõte Helsingin Sanomate veebist.

Nagu kirjutab HS, on katoliku kiriku pedofiiliaskandaal levimas ka Prantsusmaale, kus sel nädalal kuulati üle kaks pappi, kellest ühte kahtlustatakse kahe lapse seksuaalses kuritarvitamises 1990ndate aastate algul ja teist lapseporno omamises.

Pedofiiliale kaasa aitamises on süüdistatud praegust paavsti ennast, kes on olnud teadlik mitmetest pedofiiliajuhtumitest, ent pole neile reageerinud.

Raamat, mida Ingridil ei õnnestunud ära keelata

Väljavõte Delfi Publiku veebist.

Ajakirjanik Katrin Lust on kahtlemata väga kaval. Raamatus, mis tema jutu järgi on Rein Kilgist, on tegelikult juttu hoopis Ingrid Veidenbergist (endise nimega Tähismaa) ning Anu Saagimist. Mis raskendab Reformierakonna meedianõunikul ja Postimehe Arteri toimetajal Ingrid Veidenbergil seda raamatut ära keelata, nagu ta tegi "Tüdrukute klubiga". Seejuures on huvitav, et Lust ei eita, et raamat on Ingrid Veidenbergist, samas on "Tüdrukute klubi" taotluslikult ilukirjandus. Aga ju siis Ingrid arvas end seal nii ära tundvat, et pidas vajalikuks raamatu müük ära keelata.

Nii et Ingridil ei õnnestu ikka raamatust välja jääda. Ja seda, milline Ingrid on, saab lugeda Lusti värskest raamatust!

Džiisös, milline näeb välja Uhke-Olga!

Väljavõte Delfi veebist.

Näib, et Uhke-Olga polegi eriti niiväga uhke enam. Kes siis on meil Eestis veel uhke? Uhke-Andrus, Uhke-Jürgen, Uhke-Rein. Rohkem nagu ei tulegi kohe ette.

Kuidas kutsuda homo meest? Veidi pedo-teemal kah.

Väljavõte Delfi veebist.

Delfis meeleolukas uudis Saksa homost välisministri kohta ning seal ka meeleolukas kommentaar:

Mis homopartner? See on tema mees. Nimetagem siis edaspidi Andrus Ansipi naist "heteropartner Anu Ansipiks."

Ehk siis, homo meest ei tuleks kutsuda mitte homopartneriks, vaid meheks.. Nad on mõlemad teineteisele mehed, või abielumehed, abikaasad.

Meeleolukas on ka välisministri kaasa kommentaar:

"Kui mul aega on, tahan ma alati härra Westerwellet tema reisidel saata, et võtta osa sotsiaalprogrammidest laste heaks.”

Mnjah, laste heaks. Mronz on heategevusorganisatsiooni Ein Herz für Kinder direktor. Kas taas mingi pedo-võrgustik, Kaur Hansoni ja Toomas H. Liivi (Meola) stiilis.

Rein Kilk ei keelagi temast kirjutavat raamatut ära, vastupidi, aitab seda koguni trükkida!

Britannias elav ajakirjanik Katrin Lust-Buchanan rääkis täna Publikule, et annab välja raamatu "Seks, valed ja eneseusk". Eluloos tuleb juttu ka Katrini pikaajalisest sõbrast, ärimees Rein Kilgist.

Kadi Viljak annab ajakirja välja sundlõpetatud firma alt

Väljavõte gossip.ee veebist.

Gossip.ee kirjutab, et elukunstnik Kadi Viljak ja tema sõbranna Tairi Morozov annavad välja uut ajakirja face control (mis tuleb ilmselt sõnast faeces) firma OÜ Eastworks Invest alt. Ent Harju maakohtu registriandmete alusel 2008. aasta sügisest on see ettevõte juba sundlõpetatud. Ettevõtte juht on seesama Slawomir Szulecki, kes on olnud Kadi Viljaku sekspartner Eestis.


Mis siis tähendab, et Viljak ajab äri likvideerimisel oleva ettevõtte alt. Mis Viljaku puhul polegi teab mis ime.

Ingrid Veidenbergi litsakus jõudnud ka Õhtulehte

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Ingrid Veidenberg, Reformierakonna meedianõunik ja Postimehe Arteri toimetaja tahtis skandaalset lahutust ja ka sai selle: tänane Õhtuleht mainib muu hulgas ära tema litsakust. Ingrid korraldas nii sitase lahutuse, et on ise selle sita sisse uppumas.

Mida külvad, seda lõikad - rahvatarkus peab paika.

Diana ütleb otse välja, mida Ingrid häbeneb

Väljavõte Postimehe veebist.

Mõni aeg tagasi spekuleeris Delfi, et meie Inksu, ehk siis Reformierakonna meedianõunik ja Postimehe Arteri toimetaja Ingrid Veidenberg on rase. Kuna fotolt paistis tema punnis kõht. Ingrid läks selle peale hirmsalt leili, lärmas Postimehe maja peal ja kaebas Delfi pressinõukokku, käskis loo maha võtta, mispeale see lugu ja pilt Delfist ka maha võeti, kuna pressinõukogu juhatab Postimehe enda inimene, peatoimetaja Merit Kopli.

Diana Klass, nagu näha, võtab asja palju rahulikumalt. Milleks erutuda, eksole. Parem tõele näkku vaadata, nagu Diana seda teeb. Väärikalt.

... ja mehi petavad vaid lollid naised!

 

Väljavõte Postimehe veebist.

Ma ei kahtle põrmugi selles, et oma naisi petavad vaid lollid mehed. Ent sama põhimõte kehtib ka vastupidi: oma mehi petavad vaid lollid naised.

Probleem on lihtsalt selles, kuidas lolli ära tunda. See ei olegi nii lihtne ülesanne kui paistab.

Film Magnus- ühe narkovanaisa pihtimus

Kaader filmist Magnus.

Ma tõmbasin omale lõpuks veebist alla filmi Magnus, seda pole keeruline teha, igaüks saab selle alla laadida saidilt: http://torrents.thepiratebay.org/4237674/Magnus_Estonian_Film.4237674.TPB.torrent. Mina kasutasin Maci peal selleks Opera veebibrauserit, näiteks, ja ilmutasin ühe ööpäeva kannatust, kuni asi kohale tuli. Ma tunnistan kohe, et pole piraatluse austaja, ent kui see 2007. aastal valminud linateos pole tänaseni ametlikust võrgust kättesaadav, isegi mitte raha eest, siis ei näe ma mingit põhjust häbenemiseks, kui asi tasuta alla tõmmata. Pealegi, nagu olen aru saanud, on kohtu poolt keelatud filmi näitamine, mitte aga vaatamine. Nii et tuld! Ja ma soovitan selle kõigil ära vaadata, sest film peegeldab paljuski tänast Eestit, ses mõttes, et seni vaid rahale ja edule üles ehitatud (või õigemini: raha ja eduga ära hellitatud) ühiskond on kriisis kaotanud oma eksisteerimise mõtte, ei oska seda enam leida, keegi ei oska aidata ka, ning narkovanaisa, selleks võib pidada nii Soomet kui USAd, kes seni on Eestit vaid kiitnud ja öelnud, et Eesti on eriline, ütleb nüüd, enesetapu äärele viidud Eestile, et olgu siis, tee nagu heaks arvad. Ja seda veel õigustatakse nii, et Eesti täidab sellega justkui Soome ja USA unistuse: end oksa tõmmata. Vähemalt selline mulje jääb asjade käigust.

Aga mis filmi puutub, siis on see tüüpiline narkovanaisa pihtimus. Veidi viisakamas vormis pajatus kui olid vahepeal Toptopi portaalis üleval olnud lookesed. Ja ma ei imesta, et filmi on sponsoreerinud Hans H. Luik, Eesti ilmselt tuntuim narkovanaisa. Ses mõttes kirjeldab film päris hästi Luige-suguse mehe elu. Ja ka tema laste elu, mis võib olla päris tühine. Kus siis surm saab omaette eesmärgiks, kus peale suremise pole elus enam midagi teha.

Filmi tegelaskuju Mart Laisk on öelnud, et tema poja enesetapu põhjus oli see, et teda piisavalt ei armastatud. Ja et poeg justkui täitis isa unistuse. Samas ei tulnud see filmist välja, miks siis ikka poiss end üles poos. Filmist ei tulnud küll välja seda, et poeg oleks armastust igatsenud. Ja kas see ongi põhjus enda tapmiseks? Ma usun, et paljud pole elus armastust saanud, see pigem sunnib seda armastust otsima, mitte end tapma. Pigem ütleks vastupidi, poisi elus oli seda armastust liigagi palju, ent see armastus oli isemoodi, perversne armastus, läbi raha, alkoholi ja narkootikumide. Mis lõpuks inimese aju pehmeks sööb, nii et inimene pole enam muuks suuteline kui enda tapmiseks. Kus inimene ei näe elul muud mõtet kui surra.

Ma ei näinud filmi vaadates mingit põhjust selle keelamiseks. Kui üldse kedagi on negatiivses valguses näidatud, on see Mart Laisk ise. Kes ise selles filmis osaleb ja on idee autor. Kelle elust see film pajatab.

Mis üldist taset puudutab, siis täiesti tasemel Eesti film, ei midagi erilist head, ega ka midagi päris hullu, midagi sinna "Nimed marmortahvlil" ja  "Sügisballi" kanti. Kinno oleks meelitanud rahvast küll, eks suurel ekraanil on teine tera ka vaadata kui läbi koduse seasilma. Filmi suurim pluss on tema ausus, kujutada elu sellisena nagu ta on, midagi ilustamata. Toores elu ise. Ausust hinnatakse tänapäeval üha enam, sest valet ja võltsi on niigi palju, inimsed on sellesse uppumas. Mistõttu on Magnus kui piisake hapnikku umbses õhus.

Siin veel mõned kaadrid:

Leedus tõusis rahvuskangelaseks ringkonnakohtunikust pedofiili maha lasknud mees

Väljavõte iceman.pri.ee veebist.

Mõtlemapanev lugu Leedust. Eestis, tundub, on kangelased hoopis pedofiilid, arvestades seda, kuivõrd neid hoitakse nagu sitta pilpa peal, isegi politsei ei puutu, eriti tähtsaid pedofiile.