Vau!

Väljavõte mozilla.com veebist.

Ajal, mil Kanal 2 Reporter värbab uusi bikiinides ilma-kiisusid, on eesti keel kinnitamas kanda maailmakeelte hulgas.

Tõeline automaat-tankla

Väljavõte di.se veebist.

ID-kaardi tarkvara macile

kangesti ära peidetud, aga siin: https://id.eesti.ee/idtrac/wiki/PaigaldusPaketid#MacOSX.

Sealt võimalik installida nii ID-kaardi utiliit kui DigiDoc klient. Pluss updater.

DEEM!

Väljavõte http://sk.ee/id-kontroll/ veebist.

Nõmme turu põlengu esimesed minutid

Video vaatamiseks klikka pildil või järgneval lingil: http://www.youtube.com/watch?v=f9hSb7HLVyY.

30. aprilli hilisõhtul kella 23.36 ajal sai häirekeskus teate Nõmme turuhoone põlengust. Muinsuskaitse all olnud turuhoone hävis tulekahju tagajärjel täielikult. Sündmuskohal käis kuus päästemeeskonda, kolm paakautot, üks redelauto ja kaks kiirabibrigaadi.

Linnaosa vanem Rainer Vakra jõudis sündmuspaigale samal ajal päästeautodega ning filmis oma mobiiltelefoniga tulekahju algusfaasi ning päästjate kustutustööd.

Tundub, et signalisatsioon töötas hoones, ent põleng algas järsku ja oli väga intensiivne, nii et ka kiirest reageerimisest polnud kasu. Väga kahtlane juhtum igatahes, lõhnab vägagi süütamise järele.

Üks põhjus soetada omale iPhone

Väljavõte Postimehe veebist.

Siin üks konkreetne põhjus soetada omale iPhone: kui sinu telefoniga midagi juhtub, isegi, kui ta ära kaob, näiteks, on võimalik taastada suurem osa selle sisust. Sest kogu kupatus on paralleelselt salvestatud arvutisse, või soovi korral .mac võrgukeskkonda.

Nokia puhul on aga tõesti nii, võin seda kinnitada ka oma kogemusele tuginedes, et kui aparaadiga midagi juhtub, on sellest lõpuks järel ainult mäluta kest.

Mina pean iPhone, ja üldse Apple'i toodete eeliseks nende töökindlust, ja ma ei mõtle siin riistvaralist kindlust, riistvara on ikka ühesugune, ja sellega võib juhtuda igasugu asju, vaid just tarkvaralist kindlust, mis tagab kokkuvõttes kasutusmugavuse. Seda eelkõige tööriistana. Kel aga on vaja edvistamiseks riista, või niisama näppimiseks, ja kel on selle jaoks piiramatult aega, nende jaoks kõlbab loomulikult ka Nokia.

Ma mäletan ise ka neid aegu, kui tuli Nokiast kontaktid või mõni muu info vahel kuhugi kopeerida, näiteks remondi ajaks, ja siis uude telefoni saada. Ohh, ma parem ei kirjelda, mis sellega kõik kaasnes, ja mis tulemus lõpuks oli. Igatahes tähendas see mitut PÄEVA tõsist tööd, et kõik endine jälle taastatud saaks. Või mis hullem, paljud kontaktid läksid üldse kaduma, täiesti seletamatul põhjusel. iPhone'iga ei pea selle peale üldse mõtlema, kõik on kogu aeg olemas. Näiteks kui andmekaitse mult aasta tagasi telefoni minema viis, sain ma viivitusteta analoogse asja taastada, muretsedes lihtsalt uue analoogse riista.

Nokia ja Apple'i puhul torkab silma mõttemaailma suur erinevus. Kui Apple'i kasutajaid peetakse riista-pededeks, on Apple'i puhul just tarkvara see, mis teda eristab konkurentidest, ja kasutusmugavus, Apple on hea tööriist, kuigi teda peetakse imetlusobjektiks. Aga kas pole seegi suur saavutus: muuta hea tööriist imetlusobjektiks?! Sest tavaliselt on vastupidi: imetlusobjektid enamasti kasutamiseks ei kõlba. Nokia seevastu toodab sõna otseses mõttes kummikuid, ehk firma müüb oma tooteid kui tööriistu, mis aga pole tegelikult head tööriistad, ehk need kummikud on pehmed nagu kondoomid, piltlikult öeldes. Ent kuna need kondoomid näevad välja nagu kummikud, ja firma kulutab suuri summasid, et tarbijaid uskuma panna, et need kummikud on ikka kummikud, siis on nad saanud endale hulga kasutajaid, kes aga kasutamisel tihtipeale oma juukseid katkuvad. Sest, nagu sellest Postimehe vahendatud loost ka välja tuleb, on telefonist aeg-ajalt järel vaid tühi kest. Ehk, Nokia väärtustab aparaati ennast, see on selline vana mõtteviis, ajast, kui vaid aparaat omas tähtsust ning kõik muu polnud oluline, Apple väärtustab aga kasutajat, inimest, ja kõike seda, mida inimene selle aparaadiga teeb, ehk uuemat mõtteviisi.

Sama lugu on tegelikult ka PC ja Apple'i arvutite võrdluses. Kuigi jamasid juhtub nii PC kui maci masinatega, on millegipärast nii, et PC aparaadiga jäin ma tihtilugu oma kirjutatud tekstidest lihtsalt ilma, maciga pole seda MITTE KUNAGI juhtunud. Ja mul on nii PC kui maci puhul 5-aastane kasutuskogemus. Põhjus on jällegi tarkvaraline: Apple'i tarkvara kaitseb inimese tööd ja loomingut, PC omal on sellest sügavalt pohh.

Hästi läheb asjadel, mis töötavad

Veel üks video, Moskva metroost

Väljavõte newsmsk.com veebist.

Viimasel ajal on kuumad teemad nii videod kui metroo. Siin üks lugu ja video sellest, kuidas Land Cruiser džiip sõidab Moskva metroojaama.

Jüri Toomepuu: "mehitamata" lennukid pole robotid

Järgneb Jüri Toomepuu kommentaar Inno sissekandele mehitamata lennukite teemal:

Need "mehitamata" lennukid ei olegi päriselt mehitamata. Lennukit juhib kogemustega lahinglendur, aga ta ei istu lennukis vaid kuskil laua taga, kus tal näeb kõike mida oleks võimalik lennukist näha. Ta ees on kõik instrumendid, mida on vaja lennuki juhtimiseks. Kõrval on teine hästi treenitud vaatleja/laskur, kes saab rakette suunata, kuhu vaja. Robotid need lennumasinad kindlasti ei ole.

Sõdur on ikka, nagu alati, kõige tähtsam tegur lahinguväljal. Moodne tank võib olla kas võimas sõjamasin või oma lahinguefektiivsuselt võrdne samasuure kiviga, olenevalt sellest, kui tublid sõdurid tanki mehitavad.

Jüri Toomepuu

Tuleviku sõda on robotite sõda

Väljavõte Delfi veebist.

Sõjas, mis seal salata, on edukam see, kes on tehnoloogiliselt arenenum. Eestlane kaotas oma iseseisvuse seetõttu, et ei suutnud paljaste käte ja puunuiaga surmata raudrüüsse pugenud ja heast terasest mõõgaga vehkivat vaenlast.

Aastasadadega on tehnoloogia märkimisväärselt edasi arenenud ning inimese osa sõjas on järk-järgult vähenenud, asemele on tulnud seadmed. See on siis kõiksugu nn sõjatehnika nagu autod, tankid ja lennukid. Viimasel ajal toimetavad nad nii, et inimene ei peagi sees istuma, sest, mis seal salata, on inimene sõjaväljal üks kõige saamatum tegelane, lausa ohutegur või nõrgim lüli, võrreldes masinatega, mis on täpsed ja mille tegevus ei sõltu emotsioonidest.

Naljakas on muidugi samal ajal lugeda uudiseid selle kohta, kuidas Eesti valmistub üldmobilisatsiooniks, kus siis, nagu võib aru saada, ollakse sõja korral valmis saatma vaenlase kahuritule alla surema sadu tuhandeid eesti mehi. Samas kui on ammu selge, et sõja võidab see, kel on kasutada parem tehnoloogia. Piltlikult öeldes võib üks kaasaegne seade surmata hetkega need sada tuhat eesti meest, ja seda seadet juhib üksainus vaenlase "patsiga poiss". Nii nagu tuhatkond aastat tagasi, kui mõnisada üle jää kohale ratsutanud rüütlit nottis maha kümneid kordi enam eestlasi. Nüüd on eestlastel taas kange tahtmine paljakäsi vaenlase vastu minna. Ilmselt siiski päriselt seda teha ei lasta, kuivõrd on kavas maarahvast harjutada kaasaegse tehnikaga, näiteks nendesamade mehitamata luurelennukitega, mida juba aktiivselt kasutatakse Iraagi ja Afganistani sõjas. Mis on oma olemuselt robotid. Kelle vahel peetakse tuleviku sõjad.

Vau! Juba saabuvad Londoni kirjad! Ja veel maakeelsed

Näiteks järgmine (subjecti real: Sõnum hr Kevin Brown):

Tere hea sõber,

Olen hr Kevin Brown juht Raamatupidamise auditi osakonna Nat West Bank Harlsden, North West London, siin Inglismaal. Kirjutan teile äri ettepaneku, mida on tohutu vastastikune kasu nii meile. Minu osakond, ma avastasin, summa £ 15 miljonit (viisteist miljonit naelsterling) kontole, mis kuulub üks meie välismaiste surnud klientidele miljardär Business Mogul Late Hr Moises Saba Masri, juut Mehhiko, kes oli kannatanuks aasta helikopteri crash selle aasta alguses, mille tulemusena tema surma ja tema pere liikmed. Saba oli 47-aastane. Ka chopper ajal crash oli tema naine, nende poeg Avraham (Albert) ja tema minia. Piloot oli samuti surnud.

Valik Teile on tekitanud alates geograafilist laadi kohta, kus te elate, eelkõige seetõttu, et tundlikkus ja tehingu konfidentsiaalsuse siin. Nüüd meie panga on oodanud ükskõik sugulaste ees-up tuleb nõuet, kuid keegi ei teinud seda. Mina isiklikult ei ole andnud leidmisel sugulaste, Ma otsin oma nõusoleku esitada teile kui Lähisugulane / Kas abisaaja surnud, nii et teel selle konto hinnatud 15 miljonit dollarit võib maksta teile.

See on välja makstud või jagada need protsendid, 60% mulle ja 40% sulle. Mul on tagatud kõik vajalikud juriidilised dokumendid, mida saab kasutada varundage see väide me tegemisel. All i need on täita oma nime dokumentide ja legaliseeriks need kohus siin tõestada teile õigustatud toetusesaajaga. All I nõuavad nüüd on teie ausad Co-, Konfidentsiaalsus ja Trust, mis võimaldavad meil näha selle tehingu läbi. I garanteerida teile, et see täide viia seaduslik korraldus, mis kaitseb teid mis tahes rikkumise korral õigust.

Palun, annavad mulle järgmist teavet, nagu me oleme 7 päeva kestab see läbi. See on väga kiiresti palun.

1. Täielik nimi:
2. Teie Direct Mobile arv:
3. Teie Kontakt Aadress:
4. Teie Amet:
5. Teie Kodakondsus:
6. Teie sugu ja vanust:

Võttes läbinud metoodiline otsida, otsustasin ma teiega loodame, et sa leiad selle ettepaneku huvitav. Palun teie kinnitus sellele kirjale ja näitab teie huvi, ma esitaks teile rohkem teavet. Endeavor lasta mul tunne oma otsuse pigem kui hoiab mind ootab. Allpool on saidi crash, http://www.5tjt.com/news/read.asp?Id=5591

Tänan teid oodates jaoks soodsa vastuse.

Regards,
Hr Kevin Brown

Ära reageeri +393 algusega kõnedele!

Levima on hakanud uus petuskeem, kus sinu telefonile helistatakse, lastakse paar korda kutsuda või katkestatakse kõne, kui oled jõudnud vastata.

Helistatakse Itaalia numbrilt algusega +393 ja ka kõne katkestatakse lootuses, et sina tagasi helistad. Kui sa seda teed, siis rakendub sellele kõnele eritariif 50 USD ehk ca 600.-eek. Seega palun ära reageeri +393 algusega kõnedele!

Üks omapärane olümpia-blogi

Väljavõte Joosep Martinsoni fotoblogist.

Soovitan: Joosep Martinsoni fotoblogi. Põnev ülevaade olümpial toimuvast, läbi eestlase silmade.

Näksipi mantlipärija on sündinud

Väljavõte Twitterist.

Mõni aeg tagasi oli heameel tutvustada uut Eesti presidenti. Nüüd siis on end avanud tulevane peaminister.

Soovime õnne!

Jee! Päevaleht juba lõdvendab kommimist

Väljavõte Päevelehe veebist.

Päevaleht, mis sisuliselt suretas välja kommenteerimise oma veebis, hakkab tasapisi asja reanimeerima. Esimese etapina ei peagi enam iga kord ID-kaarti lugejasse pistma, selleks et kommida. Piisab enda registreerimisest.

Ei, noh, seda oleks võind ju kohe teha, tarkpead! Ja ma ei saa aru, miks ei võiks Eestis kasutada mujal maailmas, näiteks Economistis kasutatavat süsteemi, et saad omale valida sobiva hüüdnime, pärast registreerimist. Nii on kasutaja üldjoontes teada, vähemalt tema meiliaadress, ning inimene ei pea oma nime all ennast turule tooma. Või mis? Kas on raske? Või pole selleks piisavalt oidu?

Pilk ajakirjanduse tulevikku

Te tahate näha, milline on tuleviku ajakirjandus?

Tulevik on juba kohal. Vaadake seda videot (klikka pildil või sellel lingil Wall Street Journali veebis: http://online.wsj.com/video/scenes-from-the-apple-ipad-launch/90F70E5A-DAC9-4564-9D90-66C2AF2EEF22.html) ja nautige. Kas me Eestis midagi sellist näeme? Veel mitte, aga tõenäoliselt üsna varsti. Kohvik hoiab teid igatahes asjadega kursis.

iPad'i kohta nüüd video ka Apple'i kodukal

Väljavõte Apple'i kodukalt.

Kust tuleb välja, et see riistapuu on loodud just meedia tarbimiseks, nagu lehtede, blogide, raamatute lugemine, fotode ja video vaatamine, meilide kirjutamine, suhtlemine. Võimaldab ilmselt ka lihtsamat sisu loomist, blogimist.

Niipalju kui tutvustavast videost võib välja lufgeda, siis sedalaadi riistapuud pole veel maailmas olnud. Kus on rakendatud täiesti uut tehnoloogiat nii ekraani, protsessori kui tarkvara osas. Ja keegi ei tee seda maailmas paremini kui Apple.

Mis saab meediast peale iPadi?

Väljavõte gizmodo.com veebist.

Küllap huvitab paljusid, mis saab meediast peale iPadi. Ma kujutan ette, et see on umbes sama, mis sai muusikast peale iPodi. Ja mitte ainult, meediaturg on nagunii juba pahupidi pööratud, sest üha enam inimesi hangib infot veebist. Seda eriti Eestis, kus ka enamik tuludeklaratsioone täidetakse internetis. Ja kus arvuti kasutamist õpivad usinalt vanaemad-vanaisad.

Kogu maailmas lähevad üksteise järel pankrotti ajalehtede kirjastused. Ning tekib üha uusi võrgu- ehk veebimeedia väljaandeid. Näiteks Lätis asutasid suurimast päevalehest Diena lahku löönud juhtivad ajakirjanikud veebiväljaande Cita Diena. Soomes tegutseb juba mitu aastat ainult veebis ilmuv ajaleht Uusi Suomi. Eestis veel ainult veebis ilmuvat ajalehte ei ole, ent pea seegi ei teki. Koondatud ajakirjanike baasil. Kaua nad ikka kodus istuvad ja aega surnuks löövad. Ja nagu öeldakse, korra ajakirjanik, lõpuni ajakirjanik, ega seda pisikut nii lihtsalt välja ei saa. Küll nad ka oma väljaande teevad. Ja vaadake siis ette, te Luiged, Kadastikud ja Rõtovid, te dinosaurused, kes pole viitsinud uue ajaga kaasas käia ja loobunud armastusest trükipressi ning paberi vastu. SEE AEG ON IGAVESEKS LÄBI!!! Uudis on selline, mis otsib teed avalikkusse, ning kui tal on valida, kas teha seda valguskiirusel, või postiautoga, siis mis te arvate, kumma variandi ta valib?!

Seni on võrgus uudiste tarbimiseks olnud peamine takistus sobiva vahendi ehk riistapuu puudumine. Ent ka see aeg muutub kiiresti. Juba praegu on enamik müüdavatest arvutitest laptopid, mis võimaldab uudiseid lugeda mõnusalt voodis lesides, nagu ajakirja või raamatut. Nüüd, kui väljas on iPad, on võimalik seda teha lausa lamades, lihtsalt näpuga järge ajades, nagu päris ajakirja või raamatu puhul.

On selge, et meediamaailmas on toimumas viimase mitmesaja aasta suurimad muutused ning kes nendega piisavalt kiiresti kaasas ei käi, need surevad. Ja nende asemele astuvad kiiresti uued.

Me seisame meediarevolutsiooni lätetel: Apple iPad on väljas!

Väljavõte gizmodo.com veebist.

Selline näeb välja Apple'i uus toode: iPad.

Apple Tablet- kas uus revolutsioon tehnoloogiamaailmas? (võimalik hea uudis ka blogijatele)

Väljavõte gizmodo.com veebist.

Mina mõtlesin, et mida need e-raamatud pressivad end iPhone'i peale nii hirmsasti, samuti ajalehed nagu Wall Street Journal, New York Times jms, sest ekraan oon nii pisike, et sealt midagi lugeda, ent nüüd on selge: täna peaks tulema välja Apple'i uus murranguline toode: Apple Tablet (tõlkes: tahvel), mis siis on oma olemuselt märksa suurema ekraaniga iPhone.

Lootus on, et uued tahvelarvutid võimaldavad saavutada uut kvaliteeti ajalehtede lugemiseks üle võrgu, ning et selle eest on võimalik ka raha küsida. Vähemalt Apple on oma iTunesi maksesüsteemi hästi käima saanud, mille kaudu on ka väikseid makseid suht lihtne teha. EMT, kes Apple'i tooteid Eestis müüb, võiks selle integreerida oma arveldus-süsteemiga, sest praegu saab seda Eestis teha vaid krediitkaardi kaudu. Eks see võiks pakkuda tulevikus huvi ka blogijatele, kes saaksid oma "toodangu" eest ka raha küsida, vähemalt loetavamad neist.

Eks näis, kuidas selle uue riistapuuga on ajalehti, ja siis ka raamatut lugeda. Kenderi kirjutatud Milana raamat, mida EMT ja Päevaleht hiljuti presenteerisid, peaks seal juba loetav olema.

Kuna iPhone on oma olemusel väike Apple arvuti, ja uus tablet veidi suurem iPhone, siis võib arvata, et paljud eelistavadki edaspidi arvutina sellist tahvlikest, mis siis kätkeb endas nii arvuti kui ka telefoni ja millega on mugav kohvikus ajalehte lugeda. Mis on samas piisavalt väike, kerge ja õhuke, et seda pidevalt kaasa kanda. Eks aeg näitab, minule meeldivad Apple'i tooted just op-süsteemi tõttu, mis on väga kasutajasõbralik. Nokia ilmselt hävib pärast tableti väljatulekut veel kõvemini ja sellest saab rohkem lihtsamaid asju tootev ettevõte, ehk back to basics, kummikumüüja tegelgu kummikutega. Vahepealne randevuu elektroonikamaailmas jääb ilusaks unenäoks.