Tegime Vincentiga ühe märkimisväärse avastuse. Ei ole olemas hulle homosid. Sest kes on näinud hullu homo? Meie ei ole. Kas teie olete?
Homod ei suru end kunagi alla ning elavad just nõnda, nagu neile endale kõige rohkem meeldib. Erinevalt paljudest heterotest, kes ei julge astuda ühtegi sammu, enne kui pole põhjalikult juurelnud selle üle, mis teised sest arvata võiks, ning ajavad end niimoodi hulluks. Kuni maanduvad kummist seintega toas, kus hakkavad ümisema samasugust viisijuppi nagu see Siren. Homod ei lähe aga kunagi hulluks. Nad elavad päev korraga ning naudivad elu. On ausad ja avatud, rõõmsad ja vabad.
Ka Eurovisioonil on homo nägu. Ei ole ju saladus, et Eurovisiooni fännklubi koosneb suuremas osas homodest. Seepärast on ka laulud, mis sel „Pedeballil" edu saavutavad, enamasti päikeselised (eelmisea aasta Norra lugu!) ning vähemasti väikse positiivse noodiga. Seepärast ei saanudki Eesti eurolool hästi minna. Sest midagi NII DEPRESSIIVSET ei saa homodele kuidagimoodi meeldida. Homol ei ole kunagi peas mingeid sireene.
Kuid ega selleks, et elu nautida, pea tingimata homo olema. Võib ka hetero olla, aga seda devil may care ellusuhtumist võiks homodelt õppida küll.
Sest lõppude lõpuks on see ikkagi minu elu. Ja vaid minu asi, kuidas ma seda elan! :)))
pühapäev, 30. mai 2010
Heidy Purga euroturismi asjus
„Eestlased võtavad seda kõike jube tõsiselt," ütles Eesti eruovedur Heidy Purga Eesti järjekordse feilimise kohta.
„Me ei panustanudki sellesse," ütles Malcolm Lincolni solist Robin Juhkental.
Aga.
Ilgelt palju raha on ju magama pandud. Sõidud, kostüümid, värgid, möllud. Kui polnud kavaski panustada, siis oleks võinud ju sõitmata jätta. Ja rahva raha raiskamata jätta.
Mulle meenutas Robin Juhkentali laul hullu sonimist kummiseintega toas. „Siren in my head...". Brrrrrr. Pliiz, ärge enam saatke Eurovisioonile lugu, mille on välja valinud nõndanimetatud muusikaspetsialistid. Eurovision on rahvapidu. Edukad on lood, mis meeldivad rahvale.
See on kindlasti jama. Ja sel pole mingit pistmist „väärtmuusikaga". Just. Nagu Paulo Coelhol pole mingit pistmist väärtkirjandusega. Aga loetakse, raisk. Taguge endale pähe, Eurov. pole väärtmuusikafestival. Kui ei meeldi, istuge kodus. Kuulake oma halligavat Siren'it ja kiruge, kui lollid on inimesed, kes Eurovisiooni vaatavad. Ja tehke oma väärtmuusikafestival (zzzzzzzz....).
Aga niimoodi süüdimatult rahva raha eest euroturismireisil käia on ikkagi väga nõme.
„Me ei panustanudki sellesse," ütles Malcolm Lincolni solist Robin Juhkental.
Aga.
Ilgelt palju raha on ju magama pandud. Sõidud, kostüümid, värgid, möllud. Kui polnud kavaski panustada, siis oleks võinud ju sõitmata jätta. Ja rahva raha raiskamata jätta.
Mulle meenutas Robin Juhkentali laul hullu sonimist kummiseintega toas. „Siren in my head...". Brrrrrr. Pliiz, ärge enam saatke Eurovisioonile lugu, mille on välja valinud nõndanimetatud muusikaspetsialistid. Eurovision on rahvapidu. Edukad on lood, mis meeldivad rahvale.
See on kindlasti jama. Ja sel pole mingit pistmist „väärtmuusikaga". Just. Nagu Paulo Coelhol pole mingit pistmist väärtkirjandusega. Aga loetakse, raisk. Taguge endale pähe, Eurov. pole väärtmuusikafestival. Kui ei meeldi, istuge kodus. Kuulake oma halligavat Siren'it ja kiruge, kui lollid on inimesed, kes Eurovisiooni vaatavad. Ja tehke oma väärtmuusikafestival (zzzzzzzz....).
Aga niimoodi süüdimatult rahva raha eest euroturismireisil käia on ikkagi väga nõme.
reede, 28. mai 2010
Irene kommentaar Strannu käitumise asjus
Strandberg on puhta ullis lännü.
Ei ole teha midagi, Roheliste asutaja, keemik Strandbergi Mareki käitumine muutub üha naljakamaks ning tekib lausa küsimus, kas ta on ikka mõistuse juures. Kõigepealt käis iseendaga kohut, siis viskas diktaatorlikus korras erakonnast välja selle juhatuse ning nüüd ei lase välja visatud inimesi enam üldkoosolekule. Palkas isegi turvamehed ennast ja oma üldkoosolekut valvama!
No mida see keemik küll kardab? Et väljavisatud võetakse erakonda tagasi? Või arvab Stranberg, et erakond on tema oma ja keegi teine ei tohi seda näpuotsakesegagi puudutada? Nagu Villu Reiljan, kes näib mõtlevat, et pärast teda tulgu või veeuputus, aga praegu on Rahvaliit tema oma. Strannul on sama ätitüüd, et pärast teda tulgu või veeuputus.
Ja olegem ausad, ka kehakaalu poolest kipub ta ühe rohkem Reiljanit meenutama. Nii et neid võiks lausa segi ajada. Ütled Reiljan, mõtled Strandberg. Ütled Strandberg, mõtled Reiljan. Ja ikkagi - miks on see nii, et diktaatorlikud erakonnajuhid on enamasti paksud? Valetan! Hitler oli üsna sale poiss ning ega Stalingi teab mis rasvarull polnud. Aga samas Mao oli paks, nii et mingi seos diktaatorlusel ja kehakaalul siiski on.
Ükskord, kui Talnas käisime, nägime, kuis Strannu peenes Itaalia söögikohas pastat vitsutas. Ilmselt on kehakaal siiski mitte põhjus, vaid tagajärg. Et oled nii ülbe, et sööd end paksuks ja siis ei näe enda kõhust kaugemale.
Ei ole teha midagi, Roheliste asutaja, keemik Strandbergi Mareki käitumine muutub üha naljakamaks ning tekib lausa küsimus, kas ta on ikka mõistuse juures. Kõigepealt käis iseendaga kohut, siis viskas diktaatorlikus korras erakonnast välja selle juhatuse ning nüüd ei lase välja visatud inimesi enam üldkoosolekule. Palkas isegi turvamehed ennast ja oma üldkoosolekut valvama!
No mida see keemik küll kardab? Et väljavisatud võetakse erakonda tagasi? Või arvab Stranberg, et erakond on tema oma ja keegi teine ei tohi seda näpuotsakesegagi puudutada? Nagu Villu Reiljan, kes näib mõtlevat, et pärast teda tulgu või veeuputus, aga praegu on Rahvaliit tema oma. Strannul on sama ätitüüd, et pärast teda tulgu või veeuputus.
Ja olegem ausad, ka kehakaalu poolest kipub ta ühe rohkem Reiljanit meenutama. Nii et neid võiks lausa segi ajada. Ütled Reiljan, mõtled Strandberg. Ütled Strandberg, mõtled Reiljan. Ja ikkagi - miks on see nii, et diktaatorlikud erakonnajuhid on enamasti paksud? Valetan! Hitler oli üsna sale poiss ning ega Stalingi teab mis rasvarull polnud. Aga samas Mao oli paks, nii et mingi seos diktaatorlusel ja kehakaalul siiski on.
Ükskord, kui Talnas käisime, nägime, kuis Strannu peenes Itaalia söögikohas pastat vitsutas. Ilmselt on kehakaal siiski mitte põhjus, vaid tagajärg. Et oled nii ülbe, et sööd end paksuks ja siis ei näe enda kõhust kaugemale.
neljapäev, 27. mai 2010
Reformierakonna edu saladus: tugevad capod
Rääkisin mõni päev tagasi ühe üpris mõjuka reformikaga ning küsisin temalt, mis on Reformierakonna edu saladus. Et kuidas on võimalik, et ajal, mil teised parteid kisklevad nii, et ninast veri väljas, liugleb Ref elegantse kergusega ka üle kõige tormisemate vete.
Sain vastuseks, et Refis on erinevalt teistest erakondadest tugev konkurents, mis tähendab seda, et mitte kedagi ei upitata nö pukki, vaid igaüks peab oma koha küünte ja hammastega välja võitlema. Ning seal, kus teistes erakondades panevad kohaliku võimu paika juhid Tallinnast, kes sõidavad selleks spetsiaalselt kohale, on Refi kohalikele juhtidele antud iseseisvus ning nad saavad enda kehtestamisega ise hakkama.
Võib-olla see ongi põhjus, et ajal, mil teistel erakondadel traagelniidid kärisevad, paistab Ref kui kaljukindlus. Kuna tal ei ole ühtegi nõrka lüli. Need nõrgad lülid olid, Galojan-gate kahjustas Refi mainet üsna tugevasti, aga sellest saadi üle ning ebameeldivast skandaalist ilmselt ka õpiti.
Kesk ei paista ka erilise kärimisemisega silma, vähemasti Rahvaliidu, Roheliste ja IRLiga võrreldes. Aga Keski probleem on see, et kohalikud tegijad on nõrgad. Kui läheb lahti rebimiseks võimu pärast, siis nad ei suuda end kehtestada. See võib aga olla seepärast, et edutatud ei ole kõige paremaid. Või õigemini - konkurentsi ei ole lastud vabaks.
Tahad või ei taha, erakonna edu sõltub suures osas sellest, kui motiveeritud on selle liikmed. Kas pjedestaalile tõstetakse see, kes on kõige tublim, või see, kes on juhil kõige püüdlikumalt talda lakkunud? Kas lojaalsust premeeritakse? Kas on aus sisekonkurenst või väiklane sisejalatahapanemine?
Edukas erakond on nagu maffia. Selline, kus on juht ning tema capo'd. Juht ei langeta kõiki otsuseid üksi, vaid peab nõu ka oma capo'dega. Iga capo teab, mis on tema ülesanne, ning tal on ka üsna palju otsustusõigust. Ref on selle kontseptsiooni mu arust üsna edukalt omaks võtnud ning kõik töötab. Juhtkond respekteerib kohalikke capo'sid ning mitte kellelgi ei teki kavatsust mässata. Igaühel on jalutusruumi ning tegutsemisvabadust.
Rahvaliidus, Rohelistes ja IRLis käib aga maffiasõda. Pole selge, kes on juht, ning sellises olukorras ei tea keegi, kellele alluda. Tekib kaos.
Keskis on väga tugev juht, aga pole capo'sid. Ka nii on võimalik, aga sellisel juhul on alati oht, et need, kes tunnevad, et neid ei väärtustata piisavalt ning vaatavad kadedalt, kuis teistes erakondades pingutuste eest premeeritakse ning capo'deks ülendatakse, hüppavad aeg-ajalt üle ning reedavad. Reetmised on sellise mudeli loogikasse sisse kirjutatud.
Igal juhul on nüüd põnev vaadata, millises „maffiaorganisatsioon" eesootavad Riigikogu valimised võidab :)!
Sain vastuseks, et Refis on erinevalt teistest erakondadest tugev konkurents, mis tähendab seda, et mitte kedagi ei upitata nö pukki, vaid igaüks peab oma koha küünte ja hammastega välja võitlema. Ning seal, kus teistes erakondades panevad kohaliku võimu paika juhid Tallinnast, kes sõidavad selleks spetsiaalselt kohale, on Refi kohalikele juhtidele antud iseseisvus ning nad saavad enda kehtestamisega ise hakkama.
Võib-olla see ongi põhjus, et ajal, mil teistel erakondadel traagelniidid kärisevad, paistab Ref kui kaljukindlus. Kuna tal ei ole ühtegi nõrka lüli. Need nõrgad lülid olid, Galojan-gate kahjustas Refi mainet üsna tugevasti, aga sellest saadi üle ning ebameeldivast skandaalist ilmselt ka õpiti.
Kesk ei paista ka erilise kärimisemisega silma, vähemasti Rahvaliidu, Roheliste ja IRLiga võrreldes. Aga Keski probleem on see, et kohalikud tegijad on nõrgad. Kui läheb lahti rebimiseks võimu pärast, siis nad ei suuda end kehtestada. See võib aga olla seepärast, et edutatud ei ole kõige paremaid. Või õigemini - konkurentsi ei ole lastud vabaks.
Tahad või ei taha, erakonna edu sõltub suures osas sellest, kui motiveeritud on selle liikmed. Kas pjedestaalile tõstetakse see, kes on kõige tublim, või see, kes on juhil kõige püüdlikumalt talda lakkunud? Kas lojaalsust premeeritakse? Kas on aus sisekonkurenst või väiklane sisejalatahapanemine?
Edukas erakond on nagu maffia. Selline, kus on juht ning tema capo'd. Juht ei langeta kõiki otsuseid üksi, vaid peab nõu ka oma capo'dega. Iga capo teab, mis on tema ülesanne, ning tal on ka üsna palju otsustusõigust. Ref on selle kontseptsiooni mu arust üsna edukalt omaks võtnud ning kõik töötab. Juhtkond respekteerib kohalikke capo'sid ning mitte kellelgi ei teki kavatsust mässata. Igaühel on jalutusruumi ning tegutsemisvabadust.
Rahvaliidus, Rohelistes ja IRLis käib aga maffiasõda. Pole selge, kes on juht, ning sellises olukorras ei tea keegi, kellele alluda. Tekib kaos.
Keskis on väga tugev juht, aga pole capo'sid. Ka nii on võimalik, aga sellisel juhul on alati oht, et need, kes tunnevad, et neid ei väärtustata piisavalt ning vaatavad kadedalt, kuis teistes erakondades pingutuste eest premeeritakse ning capo'deks ülendatakse, hüppavad aeg-ajalt üle ning reedavad. Reetmised on sellise mudeli loogikasse sisse kirjutatud.
Igal juhul on nüüd põnev vaadata, millises „maffiaorganisatsioon" eesootavad Riigikogu valimised võidab :)!
kolmapäev, 26. mai 2010
Miks süüdistatakse korruptsioonis ainult pakse inimesi???
Päeva küsimus on peale Eesti niru euroesituse muidugi see, mis saab nüüd Villust. Riigikogust visatakse välja nii ehk naa, aga et ka Rahvaliidust - mnjaa, Rahvaliidu noortel nolkidel pole isakese vastu mitte mingisugust austust. Jalaga tagumikku, nagu poleks olnudki.
Ja Mai Treial ju kinnitas, et Villu pole neid tegusid toime pannud. Kas Mai Treial on valetaja? Ei ole ju, juba tema näost on näha, et tegemist on äärmiselt ausa inimesega. Ta võib olla paks, aga ta ei ole valetaja.
Sama lugu Villuga. Ta võib olla paks, aga ta ei ole korruptant. Ja mis värk on, et korruptsioonis süüdistatakse ainult ülekaalulisi inimesi? Kas arvatakse, et kõik paksud inimesed on automaatselt korruptandid?
Sel juhul on teile siin terve rida korruptante: Laar, Padar, Lang, Strandberg jne. Miks ainut Villu võllas kõlgub? Sest tema telehvooni kuulati pealt. No aga te kuulake kõigi politikute telehvoone pealt. Jube mõeldagi, määndseid õudusi säält kuulda võib.
Tegelikult on poliitikamaailm korruptante täis, sest poliitika toimub põhimõttel: käsi peseb kätt. Poliitikamaailm on täis korruptante, kes jagunevad tegevkorruptantideks ja vahele jäänud korruptantidelks. Ning tegevkorruptandid irvitavad vahelejäänud korruptantide üle: "Näe, kus loll!".
Selline on elu. Ei ole mõtet pista oma nina poliitikasse. Palju mõnusam-lõbusam on seda jälgida kõrvalt.
Ja Mai Treial ju kinnitas, et Villu pole neid tegusid toime pannud. Kas Mai Treial on valetaja? Ei ole ju, juba tema näost on näha, et tegemist on äärmiselt ausa inimesega. Ta võib olla paks, aga ta ei ole valetaja.
Sama lugu Villuga. Ta võib olla paks, aga ta ei ole korruptant. Ja mis värk on, et korruptsioonis süüdistatakse ainult ülekaalulisi inimesi? Kas arvatakse, et kõik paksud inimesed on automaatselt korruptandid?
Sel juhul on teile siin terve rida korruptante: Laar, Padar, Lang, Strandberg jne. Miks ainut Villu võllas kõlgub? Sest tema telehvooni kuulati pealt. No aga te kuulake kõigi politikute telehvoone pealt. Jube mõeldagi, määndseid õudusi säält kuulda võib.
Tegelikult on poliitikamaailm korruptante täis, sest poliitika toimub põhimõttel: käsi peseb kätt. Poliitikamaailm on täis korruptante, kes jagunevad tegevkorruptantideks ja vahele jäänud korruptantidelks. Ning tegevkorruptandid irvitavad vahelejäänud korruptantide üle: "Näe, kus loll!".
Selline on elu. Ei ole mõtet pista oma nina poliitikasse. Palju mõnusam-lõbusam on seda jälgida kõrvalt.
Eesti jäi Eurovisioonil viimaseks? Paadam ruttu tagasi!
Tundub, et Eesti pani seekord Eurovisioonil täiega Norrat, see tähendab, et tuli viimaseks. Isegi tahapoole sellest lätlasest, kes kiljus veel hullemini kui Hundioru Ingrid. Nüüd ei aita küll midagi muud, kui Paadam tagasi tuua. Sest oli mis ta oli, aga sellest poistebändist, kuhu kuuluvad Mart Normet, Hanno Tomberg, Margus Allikmaa ja Heidy Purga, nendest on Paadam ikka peajagu üle. Sest need poisid ei jaga üldse telematsu. Miks? No aga otsustage ise nende jutu põhjal. Näiteks ütles Mart Normet, et "Oleme üllatunud, et mõjule ei pääsenud" ja et "Eurovisioon pole selliseks looks veel valmis". Purga pidas nõrgaks selle poolfinaali taset, kust Eesti laul edasigi ei pääsenud.
Kulla kamraadid, kas te olete kuu pealt kukkunud?! Eurovisiooni laulukontsert on olnud juba aastakümneid HOMOPARAAD. Seal käivad homod, seda kajastavad homod, seda reklaamivad ja teevad homod. Ja seal saavutavad edu homolikud lood. Paadamile sai saatuslikuks kolme Kreisiraadio klouni lähetamine sinna homoparaadile, kes irvitasid täie lõuaga kogu sellele komejandile näkku ja loomulikult mingit edu ei saavutanud. Selle peale võeti Paadam, kes on Eestis kõige tugevam Eurovisiooni asjatundja üldse ametist maha ja asendati Purgaga, kes on küll kena jutuga ja hea DJ, aga no telesse on vaja ikka vast kogemust ja teadmisi, mida Purgal pole. Ja need ülejäänud kabajantsikud nagu Tomberg, Normet ja Allikmaa, no võta üks ja viska teist. Tomberg teeb hästi NBA korvpalliülevaateid, Allikmaa on hea kultuuriministeeriumi kantsler ning Normet suurepärane jutuvestja. Aga jällegi, teles pole neist midagi kasu. Ja no annab leida suuremat lollust kui selle kamba peale raisata miljoneid maksumaksja raha, teiste, näiteks teadusprojektide arvelt.
Kõige suurem tase on muidugi üllatus, et Eesti viimaseks jäi. No aga mis seal imestada?! Kui Eestis korraldatakse mitte Eurolaulu eelvooru, vaid alternatiivse muusika festivali nimega Eesti Laul, mille võitja saadetakse millegipärast Eurovisioonile. See on umbes sama kui saata kooli parim matemaatikaülesannete lahendaja vabariiklikule emakeeleolümpiaadile ja olla siis üllatunud, et ta sealt viimase kohaga naaseb. Täielik tagurpidi-Antsla on see Eesti küll, õu mai kaad!
esmaspäev, 24. mai 2010
Milline erakond on kõige ühtsem?
Kas pole see naljakas, et nii Rahvaliidu vana kui uue juhi nimi on Rüütel. Ok, Karel on Rüütli, aga ühesugused Rüütlid on Arnold ja Karel sellegipoolest. Ja sedapuhku, pole midagi öelda, tegi vana Arno noorele Karelile ära. Einoh, Karel on tubli poiss, justiitsvägivallagi vastu vapralt sõna võtnud, aga lets be honest, sotsidega liitumine tähendanuks Pihli puudliks hakkamist. Ja vanadele turskadele Villule ja Arnole käiks Pihli sülekoeraks saamine ju au pihta.
Nüüd siis otsustati iseseisvuse kasuks. Või mis iseseisvuse. Naljatilgad. Iseseisvus on ilus jutt. Osa Rahvaliitlasi noolib Keski ning mõned on juba Reformi hüpanud. Nagu Aivar Sõerd ja Tarmo Mänd. Lõpptulemuseks on ilmselt see, et Villu ja Arno jäävad iseseisvaks, aga teised kaovad, kus kurat. Nagu rotid uppuvalt laevalt.
Sest jällegi, lets be honest - tulekul on verised ajad. Verd hakkab samama, sest ees ootavad valimised. Ühed soovivad kümne küünega võimust kinni hoida ning teised iga hinna eest võimule tulla, sest neid on alandatud. Alandatute sooviks on oma alandajatele kätte maksta ning saada ise alandajateks. Alustada ise menetlusi, panna ise käis raudu, tuua päevavalgele kõik vaiba alla pühitud kuriteod.
Pea igas parteis ja parteikeses käib sõda ning äge siseheitlus, kus vend ei tunne venda. Ainult Reform ja Kesk ehk ongi suutnud ühist rinnet hoida, kuigi väiksemat sorti kähmlusi-kisklusi on nendegi ridades. Reformi kummitab Galojani vari ning Kesk on kogenud ülehüppamisi nii Virus (Puldre) kui Võrus (Helistvee ja Anton).
Kõige ühtsem on siiski olnud Reform. Galojani-keisist on ilmselt õppust võetud ning omasid hoitakse. Sellist tormistel vetel kindla kursi hoidmist tasuks teistel enne valimisi Reformilt õppida. Eestlane armastab "kindlat linna ja varjupaika", pole midagi teha, selle ihalemine on tahutud me rahvuslikku alateadvusse. Kõik, mis kõigub, pelutab. Ning praegu kõiguvad kõvasti IRL, Rohelised ja Rahvaliit, Keskil ja sotsid mõnevõrra vähem.
Kõik võib muidugi üleöö muutuda ning seepärast maksaks enne valimisi reeturid erakonnast minema lüüa. See on selline soe, siiras ja sõbralik soovitus kõigile parteidele.
Nüüd siis otsustati iseseisvuse kasuks. Või mis iseseisvuse. Naljatilgad. Iseseisvus on ilus jutt. Osa Rahvaliitlasi noolib Keski ning mõned on juba Reformi hüpanud. Nagu Aivar Sõerd ja Tarmo Mänd. Lõpptulemuseks on ilmselt see, et Villu ja Arno jäävad iseseisvaks, aga teised kaovad, kus kurat. Nagu rotid uppuvalt laevalt.
Sest jällegi, lets be honest - tulekul on verised ajad. Verd hakkab samama, sest ees ootavad valimised. Ühed soovivad kümne küünega võimust kinni hoida ning teised iga hinna eest võimule tulla, sest neid on alandatud. Alandatute sooviks on oma alandajatele kätte maksta ning saada ise alandajateks. Alustada ise menetlusi, panna ise käis raudu, tuua päevavalgele kõik vaiba alla pühitud kuriteod.
Pea igas parteis ja parteikeses käib sõda ning äge siseheitlus, kus vend ei tunne venda. Ainult Reform ja Kesk ehk ongi suutnud ühist rinnet hoida, kuigi väiksemat sorti kähmlusi-kisklusi on nendegi ridades. Reformi kummitab Galojani vari ning Kesk on kogenud ülehüppamisi nii Virus (Puldre) kui Võrus (Helistvee ja Anton).
Kõige ühtsem on siiski olnud Reform. Galojani-keisist on ilmselt õppust võetud ning omasid hoitakse. Sellist tormistel vetel kindla kursi hoidmist tasuks teistel enne valimisi Reformilt õppida. Eestlane armastab "kindlat linna ja varjupaika", pole midagi teha, selle ihalemine on tahutud me rahvuslikku alateadvusse. Kõik, mis kõigub, pelutab. Ning praegu kõiguvad kõvasti IRL, Rohelised ja Rahvaliit, Keskil ja sotsid mõnevõrra vähem.
Kõik võib muidugi üleöö muutuda ning seepärast maksaks enne valimisi reeturid erakonnast minema lüüa. See on selline soe, siiras ja sõbralik soovitus kõigile parteidele.
Õiglus võidutses siiski!
Mul on ääretult hea meel, et Voldemar Kuslap ei pea talt nolkide, rumala prokuröri ja saamatu advokaadi poolt kaela määritud trahvi ise ära maksma. Rahva annetused annavad prokuratuurile kena ninanipsu - te võisite ju vana lauljat alandada, aga rahaliselt ei suutnud te teda ikkagi pitsitada. Mis oli, lubage küsida, küll see eesmärk, mida te soovisite saavutada?
Kui eesmärgiks oli prokuratuuri järjekordne töövõit, siis andestust, aga efekt oli vastupidine. Te jäite täiskoosseisus lolliks ning prokuratuuri maine taastamine võtab aastaid. Mitte keegi ei räägi enam Haaveli „teenitud karistusest", kõigil on meelel ja keelel Kuslap, kellele te räigelt liiga tegite. Ühe prokuröri suursaavutuse käkkis ära teine prokurör ning seda puhtalt omaenda lollusest. Paindumatus, harimatus ja väga väike silmaring - selliste sõnadega võiks iseloomustada Eesti Vabariigi prokuratuuri täna.
Oleksite võinud Kuslapi asja ära lõpetada, sest vanahärra süü ei olnud suur ning tema tegu polnud tahtlik. Tema süüdimõistmine ei olnud tõepoolest vajalik, saate sellest ju isegi aru. Või ei saa? Kui te tõepoolest usute, head prokurörid, et Voldemar Kuslap vääris kriminaalkaristust, siis andke mulle andeks, aga te ei tea enam, mida tähendab inimlikkus.
Ja nii, iga uue rumaluse ja rumalusest tingitud justiitsvägivallaga, kaobki see viimane austus, mis rahval te vastu on. Kui seda pärast Voldemar Kuslapi kriminaalkurjategijaks tegemist enam ongi.
Kui eesmärgiks oli prokuratuuri järjekordne töövõit, siis andestust, aga efekt oli vastupidine. Te jäite täiskoosseisus lolliks ning prokuratuuri maine taastamine võtab aastaid. Mitte keegi ei räägi enam Haaveli „teenitud karistusest", kõigil on meelel ja keelel Kuslap, kellele te räigelt liiga tegite. Ühe prokuröri suursaavutuse käkkis ära teine prokurör ning seda puhtalt omaenda lollusest. Paindumatus, harimatus ja väga väike silmaring - selliste sõnadega võiks iseloomustada Eesti Vabariigi prokuratuuri täna.
Oleksite võinud Kuslapi asja ära lõpetada, sest vanahärra süü ei olnud suur ning tema tegu polnud tahtlik. Tema süüdimõistmine ei olnud tõepoolest vajalik, saate sellest ju isegi aru. Või ei saa? Kui te tõepoolest usute, head prokurörid, et Voldemar Kuslap vääris kriminaalkaristust, siis andke mulle andeks, aga te ei tea enam, mida tähendab inimlikkus.
Ja nii, iga uue rumaluse ja rumalusest tingitud justiitsvägivallaga, kaobki see viimane austus, mis rahval te vastu on. Kui seda pärast Voldemar Kuslapi kriminaalkurjategijaks tegemist enam ongi.
neljapäev, 20. mai 2010
Mina olen väärteorets. Mis on sinu karistus?
We are all jailbirds, comparing notes. Nõnda võiks iseloomustada Eesti Vabariiki täna. Kui üht suurt vanglat, mille asukad räägivad teineteisega juba tükimat aega stiilis: „Mis karistus sul on?". Või: „Sul ei olegi veel kriminaalkaristust?". Või: „Sind ei olegi veel ülekuulamisele kutsutud?"
Meie kõigi suhtes on käimas mingid menetlused. Kelle suhtes väär- , kelle suhtes kriminaalmenetlused. Ja me kõik teame kedagi, üsna paljusid tegelikult, kellele on juba mingi karistus määratud. Tuttavad, naabrid, sõbrad, töökaaslased.
Märt Rask ütles täna, et siiamaani on karistuseta pääsenud vaid vastsündinud. Eile siis ka Kuslapi Volli, rahva lemmik ja süütu pensionär. Peab ühele rullnokale 50 tonni välja käristama, sest Lumiste Annelile ei tulnud pähe krimasja oportuniteedi kaalutlustel ära lõpetada.
Rein Langi juhitav justittsministeerium on otsustanud menetleda nii, et rahval veri ninast väljas. Nagu Rask ütles - pääsevad vaid vastsündinud. Sellisel hullund menetlemisel on aga kurb efekt - karistuses pole enam midagi häbenemisväärset, sest igaühte on ju millegi eest karistatud. Nüüd saab juba omavahel lõbusasti võrrelda, keda mille eest karistatud on, sest karistatud on kõiki.
Mina olen näiteks väärteorets, maja tagahoovis oli muru lubatust kümme senti pikem ja koheselt alustati menetlust. Sain miskit seitse sada trahvi, mida ma ei ole ära maksnud, sest ei ole viitsinud. Nüüd tuli postkasti teade, et kohtutäiturilt on kiri, toogu ma postkontorist ära. Ah, ei viitsi.
Menetlus ei tekita enam hirmu ega ärevust. Pigem on selline mõnus närvikõdi, et no mille eest siis järgmisena vahele võetakse.
Kedagi ka enam ei huvita, kui sul krimkaristus on. See ei huvita su tööandjaid ega sõpru. Sest neil on ka mingi karistus. Olemegi kõik koos sellised mõnusad kriminaalid kriminaalide riigis.
Karistused devalveeruvad.
Muide, Raski ajal oli rahulikum. Kui tema oli justiitsminister, tähendab. Proksis oli siis mõnus-rahulik ning keegi ei sõitnud prokuröridel seljas. Keegi ei torkinud tagant. Nüüd, Langi ajal on prokurörid kui gestapo ohvitserid, sellised puised ja paindumatud nagu herr Flick Allo!Allo!-st. Eile võtsid ette Kuslapi Volli, homme on siis vastsündinute kord.
Kuidas ma küll igatsen neid aegu, kui Märt Rask oli justiitsminsiter. Reform võiks Langi maha võtta ja Raski tema asemele panna. Säilitate näo ja saate rahva silmis uuesti liberaalideks.
Meie kõigi suhtes on käimas mingid menetlused. Kelle suhtes väär- , kelle suhtes kriminaalmenetlused. Ja me kõik teame kedagi, üsna paljusid tegelikult, kellele on juba mingi karistus määratud. Tuttavad, naabrid, sõbrad, töökaaslased.
Märt Rask ütles täna, et siiamaani on karistuseta pääsenud vaid vastsündinud. Eile siis ka Kuslapi Volli, rahva lemmik ja süütu pensionär. Peab ühele rullnokale 50 tonni välja käristama, sest Lumiste Annelile ei tulnud pähe krimasja oportuniteedi kaalutlustel ära lõpetada.
Rein Langi juhitav justittsministeerium on otsustanud menetleda nii, et rahval veri ninast väljas. Nagu Rask ütles - pääsevad vaid vastsündinud. Sellisel hullund menetlemisel on aga kurb efekt - karistuses pole enam midagi häbenemisväärset, sest igaühte on ju millegi eest karistatud. Nüüd saab juba omavahel lõbusasti võrrelda, keda mille eest karistatud on, sest karistatud on kõiki.
Mina olen näiteks väärteorets, maja tagahoovis oli muru lubatust kümme senti pikem ja koheselt alustati menetlust. Sain miskit seitse sada trahvi, mida ma ei ole ära maksnud, sest ei ole viitsinud. Nüüd tuli postkasti teade, et kohtutäiturilt on kiri, toogu ma postkontorist ära. Ah, ei viitsi.
Menetlus ei tekita enam hirmu ega ärevust. Pigem on selline mõnus närvikõdi, et no mille eest siis järgmisena vahele võetakse.
Kedagi ka enam ei huvita, kui sul krimkaristus on. See ei huvita su tööandjaid ega sõpru. Sest neil on ka mingi karistus. Olemegi kõik koos sellised mõnusad kriminaalid kriminaalide riigis.
Karistused devalveeruvad.
Muide, Raski ajal oli rahulikum. Kui tema oli justiitsminister, tähendab. Proksis oli siis mõnus-rahulik ning keegi ei sõitnud prokuröridel seljas. Keegi ei torkinud tagant. Nüüd, Langi ajal on prokurörid kui gestapo ohvitserid, sellised puised ja paindumatud nagu herr Flick Allo!Allo!-st. Eile võtsid ette Kuslapi Volli, homme on siis vastsündinute kord.
Kuidas ma küll igatsen neid aegu, kui Märt Rask oli justiitsminsiter. Reform võiks Langi maha võtta ja Raski tema asemele panna. Säilitate näo ja saate rahva silmis uuesti liberaalideks.
teisipäev, 18. mai 2010
Kiiruseületamine ei ole biig diil
Mina ületan kiirust kogu aeg. Portugalis olen kihutanud nii, et keel suust väljas, ning vahel olen istunud autorooli nõnda, et jalg ei kanna. Aga ilusti olen baarist koju jõudnud.
Siin ei kontrolli sind keegi ja on jube mõnus. Eesti politsei pingutab vahel nats üle. Nii et lõpetage juba see Tõnis Kõivu kiiruseületamise suureks puhumine. Möödasõitu ei olegi võimalik mitte kiirust ületades teha.
Igaüks on oma elus kiirust ületanud. No mida sa teed, kui on kiire? Ületad kiirust. So what, kui kiirust ületas riigikogulane? Riigikogulastel on ka vahel kiire.
Siin ei kontrolli sind keegi ja on jube mõnus. Eesti politsei pingutab vahel nats üle. Nii et lõpetage juba see Tõnis Kõivu kiiruseületamise suureks puhumine. Möödasõitu ei olegi võimalik mitte kiirust ületades teha.
Igaüks on oma elus kiirust ületanud. No mida sa teed, kui on kiire? Ületad kiirust. So what, kui kiirust ületas riigikogulane? Riigikogulastel on ka vahel kiire.
Aga Eesti homod?
Portugali homod said õiguse abielluda, sama õigus on juba ammu Hispaania homodel. Kaua Eesti homod veel kannatama peavad, ei tea? Mis on saanud Rein Langi eelnõust, mis annaks meie homodele abiellumisõiguse??
Reformierakond pidi ju olema liberaalne erakond. Jürgen Ligi ise ütles, et nad on liberaalid. Nüüd võiks siis oma sõna pidada ja homod pulmitama lasta.
Mu on isiklik huvi ka. Minu vend on homo ja ütles just, et peab vist Portugali sõitma, et oma elukaaslasega abielluda. Aga kodumaal oleks ikkagi ilusam. Meie Vincentiga toetame igatahes homode (nii kiriklikku kui ilmalikku) paaripanekut 100 %-liselt.
Reformierakond pidi ju olema liberaalne erakond. Jürgen Ligi ise ütles, et nad on liberaalid. Nüüd võiks siis oma sõna pidada ja homod pulmitama lasta.
Mu on isiklik huvi ka. Minu vend on homo ja ütles just, et peab vist Portugali sõitma, et oma elukaaslasega abielluda. Aga kodumaal oleks ikkagi ilusam. Meie Vincentiga toetame igatahes homode (nii kiriklikku kui ilmalikku) paaripanekut 100 %-liselt.
esmaspäev, 17. mai 2010
Valitsuspartei liige kutsub üles maksude maksmisest kõrvale hiilima
Mis on pehmelt öeldes uskumatu ja mida võib võrrelda üleskutsega hakata Tallinna kesklinnas aknaid segi peksma, põhjendusega, et linnapea isik ei meeldi. Ehk siis üleskutse otsesele seaduserikkumisele.
Gräzin on Riigikogu liige, ligi 100 tuhande kroonise kuusissetuleku peal koos boonustega. Tundub, et mõnel inimesel hakkab selliste summade peale lihtsalt katus sõitma.
Ja kuidas siis inimesed peaks nüüd reageerima? Et kui Ansipi nägu ei meeldi, siis jätavad riigimaksud maksmata?!
Vau!
Ajal, mil Kanal 2 Reporter värbab uusi bikiinides ilma-kiisusid, on eesti keel kinnitamas kanda maailmakeelte hulgas.
pühapäev, 16. mai 2010
Aga miks Veidenberg seksikate peole ei pääsend?
Seksikate pidu või asi. Kõige seksikam jäi ju ukse taha! Kas Ingrid Veidenbergi kutse läks posti teel kasuma või??
Ai-ai, Krista Lensin. Sedasi sa kaua ei purjeta. Teavad ju kõik, et Eesti kõige seksikam naine, pruut igas pulmas ning kadunuke igal matusel on Arteri memm Ingrid Veidenberg. Kuis tema nüüd kutsumata jäi?
Seda Veidekas ei andesta. Järgmises Arteris on sinu kohta kindlasti paar mürgist sõna. Niimoodi juhtkirja mesimagusate lausete vahele poetatult.
Aga paistab, et Veideka ajastu on Kroonikas jäädavalt möödas. Müil veel lömitas teise ees ja kutsus pittu, aga Lensin enam ei kutsu. Õige kah. Kroonikale aitab ühest maadamist ja Lensin sobib seks imehästi.
Ai-ai, Krista Lensin. Sedasi sa kaua ei purjeta. Teavad ju kõik, et Eesti kõige seksikam naine, pruut igas pulmas ning kadunuke igal matusel on Arteri memm Ingrid Veidenberg. Kuis tema nüüd kutsumata jäi?
Seda Veidekas ei andesta. Järgmises Arteris on sinu kohta kindlasti paar mürgist sõna. Niimoodi juhtkirja mesimagusate lausete vahele poetatult.
Aga paistab, et Veideka ajastu on Kroonikas jäädavalt möödas. Müil veel lömitas teise ees ja kutsus pittu, aga Lensin enam ei kutsu. Õige kah. Kroonikale aitab ühest maadamist ja Lensin sobib seks imehästi.
Tellimine:
Postitused (Atom)
