
Väljavõte
heimat-fuer-tiere.de kodukalt.
Nonii, nüüd oleme siis jõudnud oma toitumise-alaste otsingutega sinnamaale, et loobusime lihast. Miks? Eelkõige sellepärast, et kui olime vahepeal nö liha (ja ka piima) vabal dieedil, ehk siis vältisime neid, katsetuseks, sõime valdavalt puuvilju, aga ka kala ja kartulit, riisi ja tatart, jõime mahlajooke, teed ja musta kohvi, oli enesetunne väga hea. Ent niipea kui sõime liha, täiesti taist loomaliha seejuures (hautasin potis), algas kõhus pihta totaalne mürgel ning enesetunne oli mitu päeva väga sitt. Mul paistetas kogu keha üles, selg hakkas sügelema, mille peale Irja leidis internetist viite sellise seisundi kohta nagu
angiodema. Mis on üks väga tüütu asi ja kestab mitu päeva jutti. Ja nüüd siis leidsin, et selle põhjus on LIHA. Seda ma poleks üldse osanud kahtlustada, kui aus olla. Kuigi sellised nähud on mul esinenud juba vähemalt kümmekond aastat. Kahtlustasin kõike muud kui liha, see on siis kastmeid, marinaade jms, isegi sügelisi ja sobimatust oma endise abikaasaga (sügelemine algas tavaliselt õhtul enne magamaminekut voodis, kui riided seljast võtsin). Aga mis on liha puhul probleemne, ja mis takistab liha söömise puhul vaevuste tuvastamist, on see, et liha söömise tagajärjel tekkivad nähud ilmnevad alles 6 tunni möödudes, ja mida ma enda puhul täheldasin, isegi mitme päeva pärast. Ja iga kord kui midagi sööd, isegi mitte liha, läheb enesetunne kehvaks, justkui see vana liha istuks kõhus jätkuvalt edasi. Liha söömise nähud kaovad alles nädala aja pärast. Samas kui muud toiduained nagu puu- ja juurviljad seedivad väga kiiresti, mõne tunniga.
Mida ma varem olin täheldanud pärast liha söömist, oli see, et uni oli väga kehv. Ma nägin alati pärast liha söömist painajaid unes. Õudusunenägusid. Vägivalda ja tapmist. Selliseid Dostojevski "Kutritöö ja karistuse" stiilis lugusid, ja veel palju hullemaidki. Ja nii tõetruusid, et olin vahel hirmul isegi pärast ärkamist. Eriti siis, kui olin unenäos vahepeal üles ärganud ja siis muutus see arvatav reaalsus sama hulluks kui oli olnud eelnevalt unenäos. Uhhh! Ja hommikul olin uimane ning väsinud, loid, isegi pärast 10tunnist magamist. Ja seda lapsepõlvest peale.
Mis on liha puhul huvitav, et see mõjub nagu narkootikum. Mida rohkem sööd, seda rohkem tahad. Või umbes nii.
Lihaga samasuguseid nähtusid annab ka piimatoodete tarbimine. Aga piimast loobusime Irjaga juba aasta aega tagasi, ning piimatoodetest täielikult (näiteks sellest zero-lactose võist) pool aastat tagasi.
Ja nüüd siis, kui oleme nö kurja juure leidnud, ehk siis liha ja piima, proovime uuesti neid toiduaineid, mis vahepeal ära jätsime: teraviljatooted. Mida on raske leida piimavabal kujul, sest saia sisse pannakse võid, aga näiteks musta leiba saab ka sellist, kuhu pole lisatud võid ega margariini. Või näkileibu. Või Itaalia stiilis
ciabatta leiba. Ja muidugi õlut. Jõin üleeile üle kahe aasta pudeli õlut. Kuni tänaseni pole mingeid negatiivseid tagajärgi. Sõin ka veidi musta leiba, tavalist vormileiba. Mis maitses kuratlikult hea, kui aus olla.

Nii et vabalt võib olla, et see, mida me varem kahtlustasime, teravilja talumatus, pole meie puhul probleem. Vaid me ei saa süüa hoopis liha. Varem võis kahtlus langeda leivatoodetele seetõttu, et koos leivaga sõime peaaegu alati lihatooteid. Ning piimast tehtud võid. Mistõttu oli enesetunne kehv alati pärast võileibade söömist.
Anname jätkuvalt teada kõigist tähelepanekutest seoses toidu ja tervisega. Soovitus on loobuda täielikult piimatoodetest ja lihast. Irja vaatas järgi, et näiteks piimatoodetest pole üldse kasu seoses kaltsiumiga, kuna piimas sisalduv suur valgukogus muudab vere happeliseks ning selle neutraliseerimiseks hakkab orgamism luudest kaltsiumi neelama. Seega võib piima joomine olla hoopis luude hõrenemise põhjus. Lisaks kõikvõimalikele hormoonidele, antibiootikumidele ja pestitsiididele, mis lehmapiima kaudu inimese organismi sattuvad.
Samuti võib leida viiteid uuringutele, mis näitavad, et lihavabal dieedil inimestel esineb hüppeliselt vähem südamehaigusi. Ning inimese eluiga on pikem.
Me Irjaga küll jätkuvalt sööme edasi kala.
Kusjuures, mis huvitav, et näiteks Jaapani, ja ka Hiina köök ei sisalda üldse piima. Mis on väga suur tarkus. Näiteks ei kohta me Jaapanis ega Hiinas ülekaalulisi inimesi, või on see pigem haruldus. Samas Euroopa, või üldse Lääne köök sisaldab väga suures koguses piima ja piimatooteid. Ning näiteks ameeriklased, kes joovad päevas ära mitu klaasi lehmapiima, on paksud ja paistes nagu pontšikud. USAs on pigem normaalkaalus, sale inimene haruldus.
Üks mõte veel seoses toitumisega: kui Lääne inimene on teaduses jõudnud väga kaugele, lennutab kosmosesse rakette ja käitab suuri masinaid, siis toitumise alal ollakse sama rumalad kui pimedal keskajal. Ühiskond ei suuda anda inimestele nõuandeid tervislikuks toitumiseks. Seda ei oska edasi anda vanemad oma lastele. Kuigi toitumine määrab ära inimese tervise. Kaasaegne meditsiin suudab küll efektiivselt tegeleda tagajärgedega, aga ei suuda leida haiguste tekkepõhjuseid, nendega tegeleda. Räägitakse vaid liikumisest, aga mitte toitumisest, näiteks piima ja liha kahjulikkusest. Seoses toitumisega meenub üks lugu keskajast, kus üks araablasest arst puutus kokku Euroopast koos ristisõdalastega saabunud tohtritega. Ja kirjeldas, kuidas ühte peavalu käes vaevlevat naist, kellel arvati olevat saatan sisse pugenud, raviti nii, et lõigati ristimärk pealae sisse ja puistati sinna soola, nii et naine kohe hinge heitis. Tohtrid olevat olnud seepeale veel õnnelikud, et koos naisega suri ka saatan. Araablasest arst oli šokeeritud, sest tema arvates olid sel naisel kõige lihtsamad naiste probleemid, mida oleks saanud leevendada ravimtaime teega.