teisipäev, 2. märts 2010

Eesti Euroopas nr 1 meeste tervena elatud aastate vähesuse poolest

Väljavõte vikipeediast.

Veel üks valdkond, kus Eesti on Euroopas liider: meeste tervena elatud aastate vähesuse poolest. Eesti mees elab tervena 49 aastat, kõige vähem terves Euroopas.

Elagu Reform! Uute võitude poole!

Kas Näksip lõi euro-ametnikud pahviks?

Väljavõte FT veebist.

Kui veel kuu aega tagasi ilmus pea iga päev mõni artikkel Eesti eurotsooniga liitumise teemal, siis viimased kuu aega on ses osas olnud täielik vaikus. Mis saabus pärast seda, kui peaminister Andrus Ansip hoiatas eurotsooni otsutajaid: "Ma loodan, et keegi ei hakka looma Eesti jaoks uusi kriteeriume."

Mis juhtus? Kas Ansip lõi euro-ametnikud pahviks? Ma ise olin küll ausalt öeldes hämmingus, pärast Näksipi sellist avaldust. Mis võib eurotsooni ukse Eesti jaoks puguga kinni lüüa. Ja mis näitab, et üks juht, kes loll nagu saabas, aga aktiivne, võib riigile palju, lausa korvamatut kahju teha.

Ansipi purse oli tingitud kahtlustest Eesti euro-kõlbulikkuses pärast Kreeka eelarvedefitsiidiga seotud kriisi puhkemist. Ansipi avaldus oli seda kummalisem, et Eesti ise on teinud "kreekat", näitates eelarve seisu tegelikust paremana.

Ettevaatust, mehed: Luule Pello asus tööle Tiina Mare Hiobi büroos

Hoiatus meestele:

nagu teatavad kirjasaatjad, kes laiali üle maa, on üks rumal prokurör Luule Pello (see, kes soovitas anda kohtusse hagi, kui teatasin, et minu eksabikaasa Ingrid Veidenberg on laste suhtes vägivaldne) on asunud tööle skandaalse advokaadi Tiina Mare Hiobi büroos.

Ma ei imesta, ausalt öeldes asjade sellise käigu üle. Et kaks meeste-vihkajat on kokku saanud. Ja võib arvata, et meeste suhtes alustatud krimasjade hulk tõuseb nüüd mühinal. Kõik "laste huvides", eksole! Eesti riik on leidnud omale uue vaenlase: eesti mehe, keda armutult nüpeldatakse. Aru saamata, et sellega hävitatakse kogu riigi alustala, nagu Irja on märkinud.

Tööpuuduse kasvu kiiruses Eestil auväärne 2. koht!

Väljavõte Ekspressi veebist.

Nagu vahendab Ekspress, on Eestil tööpuuduse kasvu kiiruses Euroopas auväärne 2. koht, ehk hõbemedal, kohe Läti järel. Tööpuuduses tervikuna on Eestil auväärne kolmas koht, kohe Läti ja Hispaania järel.

Elagu Reform! Uute võitude poole!

Eesti hävitab oma sangarid

Väljavõte Edgar Savisaare blogist.

Edgar Savisaarelt mõtlemapanev kirjutis lähiajaloo teemadel. Kus siis paarkümmend aastat tagasi toimunud sündmustel pole täna mingit tähendust.

On sümboolne, et mehed, kes juhtisid toona võitlust iseseisvumise eest, ehk näiteks Tiit Madisson ja Edgar Savisaar on täna surutud põlvili, ja mehed, kes ässitasid koeri Eesti vabaduse eest seisnud inimeste peale, nagu näiteks Andrus Ansip, juhivad Eesti riiki. Midagi on ikka väga viltu siin Eesti riigis.

On kuidagi kummaline, et Eesti austab suure paatosega saja aasta taguses vabadussõjas osalenuid, ent 1980ndate lõpu ja 90ndate alguse sama olulises sõjas, mis viis suisa ühe impeeriumi, NSV Liidu lagunemiseni, selles sõjas osalenutest ei tehta väljagi.

Stalini auhinna teine laureaat on valitsuse kommunikatsioonibüroo. Ura!


Ajaloolise teise Stalini prääniku laureaat on valitsuse kommunikatsioonibüroo, stalinliku entusiasmi eest vabakutseliste ja kiuslike ajakirjanike eemalehoidmise eest valitsuse pressikonverentsidelt. Ehtsas stalinistlikus vaimus hoiavad valitsuse kommunikatsioonibüroo töötajad valitsuse liikmeid, eriti aga peaminister Andrus Ansipit ajakirjanikest eemal, tehes kõikvõimalikke takistusi ajakirjanike kohtumiseks peaministriga. Näiteks keelates küsimuste esitamist pressikonverentsidel. (kestvad kiiduavaldused)

Stalini präänik on Inno ja Irja kohviku välja antav auhind kõige stalinistlikumate tegude eest ning ülesnäidatud stalinistliku vaimu eest. Eesti tuleb stalinistlikust kultuuriruumist, mistõttu mitmed instantsid, struktuurid ja süsteem opereerivad endistviisi stalinistlike vahendite ja meetoditega.

Stalini prääniku esimene laureaat oli advokatuuri aukohus, kes jättis kohtusaalis vägivallatsenud, vastaspoolele kätega kallale tulnud ning teda tappa ähvrardanud (tsiteerides Mare Lust: "Ma löön su, raisa, maha, ja mine kaeba!") vandeadvokat Mare Lusti ametisse, et ta võiks seda kõike ka edaspidi teha.

Eesti on Euroopa AIDSi edetabeli suveräänne liider

Väljavõte TAI kodukalt.

Kuigi Eesti ei saanud olümpiamängudelt kulda, on Eesti ometi liider, ja seda AIDSi edetabelis, kus Eesti juhib mäekõrguselt teiste Euroopa riikide ees AIDSi uute juhtude arvu poolest miljoni elaniku kohta.

Tundub, et Reformi endisel ideoloogil Toomas Vilosiusel polnud õigus, kui ta ütles, et AIDSiga pole vaja tegeleda, sest probleem laheneb iseenesest: haiged surevad ise maha. Asjade kulg näitab, et pigem sureb enne eesti rahvas välja, kui AIDS niisama lihtsalt kuhugi kaob. Vilosius on tänaseks kuhugi uttu tõmmanud, ent tema töö "vili" elab edasi. Elagu Reform! Uute võitude poole!

esmaspäev, 1. märts 2010

Eesti maailmas auväärsel 7. kohal mõrvades

Väljavõte nationmaster.com veebist.

Eesti on mõrvade suhtarvult maailmas auväärsel 7. kohal, umbes sama tase, mis meeste suusatamises, kus Veerpalu lõpetas maratoni kuuendana.

Kohvik hakkab jälgima Eesti positsioone edetabelites

Kuni esti jõuab Euroopas 5 jõukama hulka, avaldab kohvik edetabeleid Eesti tänaste seisude kohta. Palun parandada ja täiendada!

Niisiis, Eesti positsioonid Euroopas:
2. koht - alkoholitarbimises
2. koht - AIDSi levikus
4-5. koht - tööpuuduses
6-7. koht - rasketes kuritegudes

Film Magnus- ühe narkovanaisa pihtimus


Kaader filmist Magnus.

Ma tõmbasin omale lõpuks veebist alla filmi Magnus, seda pole keeruline teha, igaüks saab selle alla laadida saidilt: http://torrents.thepiratebay.org/4237674/Magnus_Estonian_Film.4237674.TPB.torrent. Mina kasutasin Maci peal selleks Opera veebibrauserit, näiteks, ja ilmutasin ühe ööpäeva kannatust, kuni asi kohale tuli. Ma tunnistan kohe, et pole piraatluse austaja, ent kui see 2007. aastal valminud linateos pole tänaseni ametlikust võrgust kättesaadav, isegi mitte raha eest, siis ei näe ma mingit põhjust häbenemiseks, kui asi tasuta alla tõmmata. Pealegi, nagu olen aru saanud, on kohtu poolt keelatud filmi näitamine, mitte aga vaatamine. Nii et tuld! Ja ma soovitan selle kõigil ära vaadata, sest film peegeldab paljuski tänast Eestit, ses mõttes, et seni vaid rahale ja edule üles ehitatud (või õigemini: raha ja eduga ära hellitatud) ühiskond on kriisis kaotanud oma eksisteerimise mõtte, ei oska seda enam leida, keegi ei oska aidata ka, ning narkovanaisa, selleks võib pidada nii Soomet kui USAd, kes seni on Eestit vaid kiitnud ja öelnud, et Eesti on eriline, ütleb nüüd, enesetapu äärele viidud Eestile, et olgu siis, tee nagu heaks arvad. Ja seda veel õigustatakse nii, et Eesti täidab sellega justkui Soome ja USA unistuse: end oksa tõmmata. Vähemalt selline mulje jääb asjade käigust.

Aga mis filmi puutub, siis on see tüüpiline narkovanaisa pihtimus. Veidi viisakamas vormis pajatus kui olid vahepeal Toptopi portaalis üleval olnud lookesed. Ja ma ei imesta, et filmi on sponsoreerinud Hans H. Luik, Eesti ilmselt tuntuim narkovanaisa. Ses mõttes kirjeldab film päris hästi Luige-suguse mehe elu. Ja ka tema laste elu, mis võib olla päris tühine. Kus siis surm saab omaette eesmärgiks, kus peale suremise pole elus enam midagi teha.

Filmi tegelaskuju Mart Laisk on öelnud, et tema poja enesetapu põhjus oli see, et teda piisavalt ei armastatud. Ja et poeg justkui täitis isa unistuse. Samas ei tulnud see filmist välja, miks siis ikka poiss end üles poos. Filmist ei tulnud küll välja seda, et poeg oleks armastust igatsenud. Ja kas see ongi põhjus enda tapmiseks? Ma usun, et paljud pole elus armastust saanud, see pigem sunnib seda armastust otsima, mitte end tapma. Pigem ütleks vastupidi, poisi elus oli seda armastust liigagi palju, ent see armastus oli isemoodi, perversne armastus, läbi raha, alkoholi ja narkootikumide. Mis lõpuks inimese aju pehmeks sööb, nii et inimene pole enam muuks suuteline kui enda tapmiseks. Kus inimene ei näe elul muud mõtet kui surra.

Ma ei näinud filmi vaadates mingit põhjust selle keelamiseks. Kui üldse kedagi on negatiivses valguses näidatud, on see Mart Laisk ise. Kes ise selles filmis osaleb ja on idee autor. Kelle elust see film pajatab.

Mis üldist taset puudutab, siis täiesti tasemel Eesti film, ei midagi erilist head, ega ka midagi päris hullu, midagi sinna "Nimed marmortahvlil" ja  "Sügisballi" kanti. Kinno oleks meelitanud rahvast küll, eks suurel ekraanil on teine tera ka vaadata kui läbi koduse seasilma. Filmi suurim pluss on tema ausus, kujutada elu sellisena nagu ta on, midagi ilustamata. Toores elu ise. Ausust hinnatakse tänapäeval üha enam, sest valet ja võltsi on niigi palju, inimsed on sellesse uppumas. Mistõttu on Magnus kui piisake hapnikku umbses õhus.

Siin veel mõned kaadrid:

Eesti- korrumpeerunud kohtunike maa/ Estonia - land of corrupt judges

Eestist on saanud korrumpeerunud kohtunike maa, kus 214st kohtunikust istub korruptsiooni eest kinni 8/Estonia has become a land of corrupt judges, whereas 8 judges out of 214 have been imprisoned due to corruption.

Ja see on jäämäe veepealne osa/ And this is the tip of an iceberg.

Saabus ka selline tagasiside selle "suursündmuse" kohta:

aga kui 214 kohtunikust istub kinni kaheksa, siis selle suhtarvuga oleme maailmas esimene - oleme maailma esimene riik - mitte esimese viie seas.

kas keegi kujutaks ette, et 200st õpetajast kuus tuleks vangimajja saata või 200st arstist - pättide osakaal kohtunike hulgas on erakordne ja justiitsministril oleks ammu aeg olnud tagasi astuda.

Kuidas Näksip laseb Karu-poisile füüri

Väljavõte Postimehe veebist.

Pole see Olympicu ja Armin Karu elu pees midagi: kui ikka mõjukad tuttavad nagu peaminister Andrus 'Näksip' Ansip ja Reformi koolitusguru Peep 'Peebik' Vain, siis on kõik võimalik ja füüri hakkab tulema, mis koliseb, pannes riigiaparaadi tuuleveskitega võitlema.

Iseasi, kui efektiivne selline interneti lukustamine on, sest lukk, nagu öeldakse, on vaid looma jaoks. Juba praegu kirjutatakse kommentaare läbi nn proxy-serverite, mistõttu võib selline administratiivne samm viia suure osa interneti blokeerimiseni, mis pole kindlasti teenusepakkujate-telekomide huvides.

Teine asi: minu meelest on sümboolne, et Eesti riigi ühe peaideoloogi Peep Vainu ning peaminister Andrus Ansipi suurim sponsor on vanakurat ise - Armin Karu, kes hukatusse saatnud sadu, et mitte öelda tuhandeid eesti peresid, teeninud selle pealt. Perversne on seegi, et eesti kultuur on seatud sõltuvusse kasiino tuludest - inimlikust õnnetusest.

Mõned kommentaarid Postimehe veebist:

01.03.2010 11:53
tunguuz : Keegi võiks Wikipediast leida netitsensuuri lehekülje ning seal olevat infot Eesti kui paradiisi kohta modifitseerida.

Eestis nüüd on Internetitsensuur - Maksuamet on tööle pandud Armin Karu huvides. Nii lolli põhjust nagu raha või korruptsioon, polegi veel ühegi riigi netitsensuuril. Enamasti on palju karmimad poliitilised põhjused. 
 
01.03.2010 11:59
irw : Toome asja irl'i üle...
Tahab eestlane Las Vegases kasiinosse minna - aga ei saa kuna kapp on ees ja küsib mis riigist, kuuleb et Eestist ütleb ahhaaa eestile litsentsi pole seega sisse ei saa - narrus kuubis....

01.03.2010 12:09
... : Pange see rahva narko auk olympic kinni, mis on hukatusse viinud tuhandeid eesti peresid ja pange kinni selle firma omanik, kes on ehe kuratlikuse näide.

Mart Kadastik on hirmul, ja asja eest

Väljavõte tänasest Postimehest.

Reformierakonna meedianõuniku Ingrid Veidenbergi protežee ja arvatav sekspartner Mart Kadastik on hirmul oma tänases Postimehes avaldatud arvamusloos (mida kahjuks veebis lugeda ega kommenteerida ei saa), kuna Milano kohus mõistis inimese eraelulist infot vahendanud internetiteenuse pakkuja juhid tingimisi vangi.

See internetiteenuse pakkuja polnud küll Postimees ja vangi ei mõistetud Kadastik, vaid tuntud meediafirma Google'i juhid, ent, nagu Kadastik kirjutab, võidakse edaspidi hakata massiliselt Google'i vastu valuraha nõudeid esitama. "Sadade, tuhandete kaupa. Mitte ainult Google'ile, vaid kõigile, kes ühel või teisel kombel valdavad ja haldavad internetikeskkondi. Sealhulgas Postimees ja Delfi. Nõuetest võib kujuneda niisama hea äri nagu on (oli) Google ise," kirjutab Kadastik.

Kuldsed sõnad Kadastikult, ma ütleksin, ja tundub, et ta püksid sõeluvad juba püüli, et ta üle pika aja on võtnud vaevaks ühe tõsiselt võetava kirjatüki valmis meisterdada. Häda, nagu öeldakse, ajab ka härja kaevu, ühest vuntsilisest rääkimata. Mis peaks olema hea uudis kõigile neile, keda Eesti väljannete kommentaariumides on alandatud ja mõnitatud. Kusjuures, olgu mainitud, et Harju maakohus taastas ka minu kaebuste menetluse Postimehe ja Õhtulehe vastu (mille kohtunik lõpetas millegipärast pelgalt seetõttu, et ma õigel ajal kohtusse ei ilmunud, kuigi teatasin ette, et ei saa tulla), mis oli ajendatud peamiselt nende lehtede kommentaariumides ilmunu pärast. Kuhu võib lisada ka Delfi, mis kasutas rõõmuga teise õnnetust ning teenis selle pealt kopsakat tulu. Jah, justnimelt tulu on see, mille nimel on veebimeedia hoidnud elus neid peldikuseinu, kus inimesi valimatute väljenditega materdatakse, ja mida see veebimeedia ise vabaks ajakirjanduseks nimetab.

Ühtlasi on Kadastiku jutt ja selles ohtralt tsiteeritud Milano kohtu otsus kergenduseks paljudele blogijatele: Google'i veebiruumis avaldatud sisu eest vastutab teenusepakkuja ehk Google ise. Või, nagu Kadastik kijeldab, võib Google'it pidada linna keskväljaku omanikuks, kes korraldab keskväljakul toimuvat ning teenib selle pealt tulu. Ning blogijad on, piltlikult öeldes, isikud, kes seisavad keskväljakul ja avaldavad seal oma arvamusi. Kui seni on Google kui keskväljaku omanik näidanud näpuga inimeste peale, kes keskväljakul seisavad, siis pani Milano kohus vastutama keskväljaku omaniku.

Või nagu Irja on öelnud: veebimeediat saab võrrelda kõrtsmikuga, kes joodab külalised täis ja annab neile relvad kätte ning müüb pealtvaatajatele pileteid verisele etendusele, mis sellele järgneb. Kui seni on veebimeedia nagu Delfi, Postimees või Google püüdnud väita, et kõige eest vastutavad külalised ise, on kohtud olnud üha enam teistsugusel seisukohal. Mille tõttu Kadastikud siin ja sealpool piiri ongi hirmul. Väga hirmul.

Ansipi majanduspoliitika tulemus: viimased ettevõtted lähevad võileivahinna eest

Väljavõte Äripäeva veebist.

Vanarahva tarkus ütleb, et tasuta lõunaid pole olemas. Ent Eesti valitsus Andrus Ansipi juhtimisel on üritanud viimastel aastatel väita ja tõestada midagi muud: et head välismaa onud, kelle perset on vaja lakkuda, on suured heategijad ja armastavad Eestit. Nüüd on see armastus siis näha: kriisis tõmmati viimanegi raha välja, hinnad kukkusid ning Eesti ettevõtted võetakse võileivahinnaga üle. Ikka nii, et välismaalased saavad omale vara, eestlastele jäävad kohustused.

Öeldakse, et kapitalil pole kodumaad. Ent viimane kriis näitab, et on, ja kuidas veel. Kui Islandi pangad, mis toimetasid üle maailma, raskustesse sattusid, siis oli see ainult islandi rahva probleem, kellele teised rahvad oma nõudmisi esitavad. Niisamuti on ka Eestis ja teistes Balti riikides: suured Skandinaavia pangad tõmbasid raha välja sama kiiresti nagu see oli sisse tulnud, tekitades majanduses kaose ning võimaldades oma klientidel, suurtel Skandinaavia ettevõtetel Balti riikide ettevõtteid ja kinnisvara võileivahinnaga kokku osta. Kohvik ennustas, muide, sellist arengut juba mitu head aastat tagasi. Eesti valitsus vaatab seda nõutult pealt ja ei oska muud teha kui riigikassa täitmiseks makse kergitada, muutes eesti rahva niigi keerulise olukorra veel raskemaks. Mistõttu eestlastest saavad jälle orjad, seekord laenu- ja maksu-orjad pikkadeks-pikkadeks aastakümneteks. Ja Eesti peaminister, kellele on välismaal mett moka peale määritud, ütleb: aga ise te ju seda tahtsite!

Mis juhtuma hakkab, on see, et nii nagu paarsada aastat tagasi, hakkavad ka nüüd eestlased oma maalt massiliselt ISE lahkuma siinsete raskete olude, orjuse tõttu. Ja Euroopa Liit, mis otsib kohti, kuhu paigutada massiliselt sisse trügivaid immigrante, leiab selleks sobiva olevat rahvast tühjaks jooksva Eesti. Nii nagu pärast II ilmasõda, kui Läände emigreerunud eestlaste asemel toodi sisse suurel hulgal esialgu Venemaa eestlasi, aga siis pesuehtsaid venelasi. Loodus, nagu öeldakse, tühja kohta ei salli.

Analüüs olukorrast riigis: Pingviinide elu pärast Ilvese tulekut

Vastupanuvõitleja alates 1980ndate algusest, Holger Kaljulaid analüüsib olukorda riigis:

Subject: [e e s t i m e e l] Pingviinide elu pärast ilveste tulekut

Ilveste tuleku eel
Sotsrealismi dekadentsi vahus parodeeris Juhan Smuul 1968 kommunismiehituse tellingute veerel päid kergitavaid väikekodanlasi ja paljastas sotsialistliku ühiskonna süvenevaid ideoloogilisi hõõrdumisi komöödiaga Pingviinide elu ehk enne kui rebased saabuvad:
näitemäng 2 osas laulude, probleemide ja antistriptiisiga - Lavatüki juhatas sisse autorimärge:
Meie kõigi jaoks vaenulik, surmhall ja talumatu polaaröö. Ja sinna, kus taevas ning jäämäed moodustavad teise plaani - sinna on pingviinid rajanud ööklubi...


Pingiviinparaad kui enesepilastus
Aastal 1999 pani vastselt oma sotsialistlikud juured avalikustanud Toomas Hendrik Ilves ühes Raadio-2 vestlussaates imeks meie presidendipaari tõusiklikke vastuvõttusid, kuna selliseid näeb Euroopas veel peale Eesti ainult 2 riigis - Bulgaarias ja Soomes. Nüüd on Ilves omaenda pingviiniparaadile ju mitmendat korda kutsunud ka sellesama vestlussaate, banaanivabariigi kommet pilanud usutluse naisajakirjanikust autori. Tseremoonial kätlevad nad iga kord nii väärika rahuloluga nagu ei oleks kunagist intervjuud eales olnud.

Raadio Vaba Euroopa/Vabadusraadios (riigi-, ühiskonna- ja meedia)teadurina poliitkarjääri alustanud Toomas H Ilves on ajakirjanduse kritiseerimise saatel sama tarmukalt laiendanud meedia rolli pingviinide elus. Praegune presidendipaar võlgneb ka ise palju seltskonna-ajakirjandusele kui enese kaasautorile ega või kõmureportereid oma teelt kõrvale heita. Hoopis vastupidi Ilvesed toetuvad rahva silmahimu rahuldades meediakorpusele enam kui eelkäijad. Sestap on Ilveste ajal presidendipaari vastuvõttude korralduskulud Õhtulehe väitel (vt 20. II 2010 juhtkiri) hüppeliselt kasvanud ja pillerkaaritamine põhjalikult kaasajastunud, nii et presidendi poeg otsis endale ballikaaslast uue meedia kaudu säutsudes (vt Publik.EE 15. II 2010)

Pingviinide priius
Tiit Madissoni vastupropagandistlik pikett ja II Eesti supiköök 24. II 2010 Tartu südames oli nutikas ning kordaläinud vastandus paari miljoni kroonisele eneseimetlusorgiale Vanemuises. Olen üks neist, kes elas kaasa mõlemale üritusele, jälgides neid kõrvalt (kodumaise) massimeedia kaudu - õnneks on meil kõigil see võimalus, mis räägib ju (suhtelisest) vabadusest! Vanasti oleks pidanud piketi kohta teavet ostima välislõitadest nagu Vaba Euroopa Raadio, kuna ametlikku vastuvõttu oleks piisavalt kajastanud ETA koos TASS-iga.

President Ilves mainis seekordses pidupäevakõnes 2 korda Vabadussõda, kuid ei rääkinud sõnagi vabadusest. Ta oskas nii meeldivalt, nii palju-ja-mida-kõike kiita, kuid selles on ta küll esimene president pärast iseseisvuse taastamist, kes muude Eesti rahva saavutuste reas unustas kõige põhilisema - vabaduse.

Pingsalt esipaari vastuvõttu, eeskava, lavastust ja tantsuõhtut edastanud Eesti TV ei näidanud kummaski oma programmis siiski pingviiniparaadi-vastast piketti. Võrdluseks - Yleisradio Helsingis vahendas Tartu piketisõnumi Eesti Iseseisvuspäeva peauudisena. Oleks arusaadav, kui mahavaikijaks olnuks EKP KK ühes Moskvale alluva teleraadiokomitee saadetega nagu AK või Päevakaja. Kuid miks talitas nõnda selsamal piketiõhtul Tartust ulatuslikke pidureportaaže teinud EV avalik-õiguslik ringlevi - endale vist aru andmata, et temagi elab töötust ja puudust kannatava rahva kulul? Jäägu see küsimärk praegu õhku ja seik tallele vaid praeguse (ajakirjanduse) vabaduse iseloomustusena.

Jah, inimesed on Eestis tõesti vabamad kui 1980. aastate või veel hallimate kümnendite talumatus polaaröös. Ja kui kõlavalt keegi kiidakski europäikese peatset paistet ja polaarpäeva üleatlandilist sitkust, oleks liialdus pidada Eesti nüüdset riiki ja ühiskonda vabamaks läinud 1990-kümnendist. Seni aga on endastmõistetav vabadustunne see meie ülim vara - see eesti nokia olnud, mis meil (arvatavasti) ajutist surutist on lasknud taluda, üle elada või koguni mitte hoomata. Võib-olla jätkub, aga pikalt seda priiust nii veel...
 

Presidendi peokutsest keeldumist põhjendab Mart Niklus 9-minutises kõnes (koos Tiit Madissoni sissejuhatusega) - pingviiniparaadi-vastaseid sõnavõtte on vahendanud I&I blogi ja Sõltumatu Infokeskus.

Postitanud Holger aadressile e e s t i m e e l kuupäeval 2/20/2010 04:24:00 PM