pühapäev, 27. detsember 2009

Esimesed kained jõulud

Ma ei mäletagi enam täpselt, millal ma viimati jõulude ajal kaine olin.

See võis olla 20 aastat tagasi, kui olin sõjaväes ja tähistasime jõule väikse eestlastest seltskonnaga Moskva linnas asuvas Botškarjovi-nimelises anorgaanilise keemia instituudis. Kus me installeerisime kambreid, kus pidi hakatama uurima Tšernobõlist toodud mulda. Kambrite seinad olid mitu meetrit paksud ja klaasplokk ühes seinas poolteist meetrit paks.

Lõunapausi ajal istusime oma soojakus ja kuulasime pikklainel Eesti Raadio uudiseid ning soovisime teineteisele häid jõule. Kuigi, kui nüüd hästi meenub, siis kellelgi oli ikka väike naps kapis ja igaüks sai väikse pitsi.

See oli siis ikkagi 21 aastat tagasi, kui olin just võetud sõjaväkke, ja olin Rodnikis utšebkas. See on väike linnake Moskvast 400 kilomeetrit ida pool, kus asus terve trobikond salajasi sõjatehaseid ning sõjaväeosi. Mehed olid ametis neis asutustes ja naised õmblusvabrikutes. Minu jõulud nägid välja sellised, et hommikul kella 6 ajal karjus päevnik: "Rota padjom!", mille peale kõik kargasid oma koikudest välja ja asusid unise peaga riideid otsima. Alussärgi ja pluusi väel aeti noorsõdurid välja 20-kraadise pakase kätte hommikuvõimlemist tegema. Siis tagasi kasarmusse, pesema, rivistusele ja hommikusöögile. Jõulud möödusid mingis hallis udus. Mõni eesti poiss vist korra mainis, et teate, täna on jõululaupäev. Mispeale sooviti teineteisele häid jõule ja igaüks uinus ilusate mälestustega varasematest jõuluõhtutest. Või kuidas keegi, paljud tähistasid tol ajal veel nääre, sest ametlikult ei tohtinud jõule pidada. Isegi kuused ilmusid müüki alles 25. detsembril. Loomulikult olid siis kõik need päevad tööpäevad ja inimesed, kui tahtsid, tähistasid jõule pärast väsitava tööpäeva lõppu. Avalikult kuskil jõuludest ei räägitud, isegi mitte koolis, kuigi vanemad inimesed, näiteks minu vanaema ütles ikka jõulud ja jõulud. Tema ei teadnud nääridest midagi. Kui talvisel näärivaheajal talle Aravule külla sõitsin, ütleks ta ikka, et lats tulli jõuludess minno mano.

Niisiis 21 aastat. Ohh, ma ei taha meenutada neid alkoholi koguseid, mis ma nende aastate jooksul olen jõulude ajal näost sisse ajanud. Eriti meeleolukas oli 1991. aasta, mil veetsin jõulud ja aastavahetuse Tartus, ühiselamus. Oli juba Eesti Vabariik ja vabadus. Poes olid müügil Hollandi Royal piiritus, mingi 130 rubla (13 krooni) liiter, ning Mehukatti, mille poolteise liitrine kanister maksis umbes samapalju. Pidu käis iga päev. Meie toast, toonasest Pälsoni 14 ühika toast nr 214 vooris läbi kõiksugu Tartu linna karvaseid ja sulelisi. Panime kõlarid aknale ning pidu laienes tänavale, sellest said osa ka vastasmaja ajaloolaste ühika elanikud.

Järgmised jõulud veetsin koos oma Soome sõpradega Kaug-Idas, 3-kuulise Siberi-Kaug-Ida-Mongoolia reisi viimastel päevadel. Kus me olime rongis, just lahkunud Ulan-Bator'ist ja võtnud sihiks Moskva ning Tallinna. Noja nagu võib arvata, ega me Venemaal reisides viinaklaasi põhja ei sülitanud.

Ning järgmised jõulud, 12 aastat järjest veetsin oma eksabikaasa vanemate pool Tõrvas. Nuhh, seal sai ikka kõvasti joodud. Nagu ikka paremates peredes, mehed istusid omaette lauas, juba jõululaupäeva õhtul, ja lasid viinal hea maitsta. Naised olid esialgu vait. Siis, kui mehed õlle peale üle läksid ja keel pehmeks läks, kukkusid naised tänitama. Kuni mehed, kes kuhu magama keerasid. Ah-jaa, sai käidud ka üksteise peredele jõuluvana tegemas. Ja seal, loomulikult, ei lastud jõuluvana ilma tuisupitsita kunagi minema. Ja kus sa siis jätad võtmata! Lapsed oleks kohe aru saanud, et pole õige jõuluvana, kui viina ei võta. Pidi võtma. Ja niimoodi olin tavaliselt juba jõululaupäeva õhtuks paras poiss. Järgmine hommik möödus pohmeluse-vines, kus sai eelmie päeva sündmusi läbi arutatud, et mis ja kuidas. Ning kingid uuesti, kainema peaga üle vaadatud. Ning siis toodi uuesti road lauale, pitsid kallati täis ning pidu jätkus uue hooga. Äiapapa tõi välja ka koduveini, hea kange kraami, mida sai liitrite viisi timmitud. Nii et olin pidevalt sellises vines. Ja sama kordus teisel jõulupühal, kuigi leebemas vormis, sest järgmiseks päevaks pidin olema juba kaine, et tagasi Tallinna sõita. Vahel see ei õnnestunud ning rooli istus naine, kes siis terve tee tänitas, milline joodikust mees tal on. Mees pidi olema hästi alandlik, madalam kui muru, keda keegi ei austanud, isegi mitte lapsed. Issi oli alati hästi paha ja emme alati hästi hea. Sellise sõidu peale sai õhtul tehtud veel paar pitsi viina või mõni pudel õlut, et see jama unustada ja rahulikult uinuda. Sest jõulude ja uue aasta vahel olid tihti tööpäevad ning tööle pidi juba kainena jõudma.

ENT! Oli ka aastaid, mil pühad kestsid pikalt. Ning jõulud arenesid sujuvalt üle aastavahetuseks. Ohh, ma ei taha parem seda aega meenutada. Olin pärast seda üleni paistes ja mulle tundub, et pole sellest paistetusest veel praegugi, aastaid hiljem lahti saanud.

Võrreldes tänasega on see eelmine elu nagu halb unenägu, nagu mingi painaja, mis aeg-ajalt veel meenub. Ja millest "üle" saamiseks on seda hea aeg-ajalt meenutada. Minupärast kasvõi hoiatuseks teistele.

Esimesed aastad koos Irjaga möödusid sujuvalt vana elu tuules, kui nii võib öelda. Kus siis jõulude ajal jõin ühe õlle ikka, justkui vanade aegade mälestuseks. Sest see pole justkui õige mees, kes üldse ei joo. Aga mis sa ühte õlut ikka ostad, ikka juba 4-5 pudelit, või siis 6. Ning midagi kõrvale ka, kas hõõgveini või rummi. Ja nii olid ka järgmised jõulud kui mitte just koopia, siis vähemalt peegeldus neist varasematest. Ju ma olen siis selline, kes ei suuda millegagi päevapealt lõpparvet teha. Kõik peab toimuma tasa ja targu, järk-järgult, samm-haaval. Kuni siis tänavuste jõuludeni, mis möödusid, ja ma ei valeta, täiesti kainelt. Ja polnudki üldse hull! Käia täiesti selge peaga ringi, jalutasime Irjaga Rakveres linnas ning peatusime ühe või teise maja juures ja mõistatasime, mis tegevus võiks seal sees olla. Linna peal oli üksikuid teisigi meiesuguseid, paare, ja peresid, ema, isa ja laps, kes rahulikult jalutasid, selle asemel, et hirmsal kombel rasvaseid jõulutoite ja viina ning õlut sisse ajada.

Ja mis kõige parem, ka pärast jõule on hea olla. Ei ole nii, nagu varasematel aastatel, et alkoholist pea paks. Kaugel sellest. Kuigi varasematel aastatel tundus, et see jätkub nii elu lõpuni, selline ohjeldamatu joomine. Ning lõpp saabib siis, kui sind kiirabiautoga minema viiakse. Nagu juhtus meie kalli presidendi-härraga, kes alles pärast ei tea kui mitmendat kokkukukkumist ja haiglasse sõidutamist ennast lõpuks kokku võttis ja alkoholist loobus. Nö surm silme ees. Ent selline eksperimenteerimine oma tervisega ei pruugi kõigil nii õnnelikult lõppeda kui presidendil. Paljude jaoks jääb sõit kiirabiautoga viimaseks. Ma ise kartsin ka varem seda. Teate, kui hea on tunne, kui seda ei pea enam kartma. Kui esimesel jõulupühal mäletad, mis sa jõululaupäeval tegid. Jumalik tunne.

laupäev, 26. detsember 2009

Eesti naine on nagu robot

Üks kommentaar Õhtulehe veebist:

vanaema:
Suur tänu Vahurile, et ta näitas, kuidas tegelikult elavad eesti naised. Abielluvad ilma armastuseta, elavad koos nagu robotid. Ei ole kallistusi, õrnust, musitamist. Voodis on lihtsalt abielukohustus, muud midagi. Siis sünnivad lapsed, kes on abitöölised kodus. Ja see on kõik. Eile vaatasin jõulutunnelit ja veel kord veendusin, et eesti mees on väga vägivaldne. Kahju, aga selliseid peresid on väga palju Eestis. Lihtsalt enamus neist vaikivad, sest häbi on rääkida.

Kingikotis polnud Tüdrukute klubi? Telli nüüd siit!

Skandaalne ja ärakeelatud Tüdrukute klubi, millest suuremad poed enne jõule tühjaks veeti ja väiksemad tühjaks osteti, nüüd koos autogrammiga otse kirjastajalt:

2010 tulevad erakorralised?


Väljavõte Postimehe veebist.

Kuigi Eestis valitsuse juhtiv erakond Reformierakond naudib suhteliselt suurt populaarsust, kuna lubab kõigile paremat elu ja eurot, ennustab majandusajakiri Economist järgmiseks aastaks Eestile euro asemel hoopis erakorralisi valimisi.

Võib küsida, kas Economist on hulluks läinud? Või panevad mööda hoopis avaliku arvamuse uuringud?

Sageli nähakse väljastpoolt asju objektiivsemalt kui seest. Reform on suutnud tänu juhtivale positsioonile oma populaarsust kõrgena hoida, ent see võib kukkuda kiiresti, kui reservid otsa saavad, ja, näiteks, selgub, et lubatud eurot niipea ei tule. 2010 ongi reservide ammendumise aasta. Reservid olid just need, mis Eestit seni Lätist eristasid. Või õigemini olid Lätil ka reservid, aga need ammendusid Parex panga päästmisega. Kui ka Eestil reservid otsas, peab Eesti sarnaselt Lätile hakkama kätt väristama. Mistõttu kukub valitsusparteide populaarsus kolinal. Ja tulevadki erakorralised valimised.

Aga alati võib juhtuda ime. Näiteks leitakse Soome lahest naftat.

Üks asjalik nimekiri E-ainete kohta


Väljavõte curezone.com veebist.

Ülevaade kõigi E-ainete kohta (koostatud eri riikide tervishoiuministeeriumide info põhjal) ja selgitus, kas tegemist on turvalise või kahjuliku lisandiga. Mida ma soovitan igaühel lugeda ning võimalusel välja printida. Ja sugulastele tõlkida. Lapsevanematele peaks see olema lausa kohustuslik.

Näiteks E211 (bensoehape, naatriumbensoaat), mida kasutatakse väga laialdaselt kalatoodete töötlemisel Eestis, seda sisaldavad pea kõik Eestis toodetud pakendatud kalatooted, aga ka jookides, näiteks Sprite'is, on väga ohtlik, tekitab peavalu ja kõhuvaevuseid, lastel hüperaktiivsust, mõningatel andmetel koguni VÄHKI. Niisamuti lisatakse seda väga paljudele piima- ja lihatoodetele.

Väidetakse, et see on sama aine, mis jõhvikates ja tervisele täiesti ohutu. See jutt on bullshit! Tegemist on sünteetilise ainega, mis mõjub organismile hoopis teistmoodi kui jõhvikas. Olen ise katsetanud, söönud peotäite viisi jõhvikaid, ei mingeid probleeme tervisega, samas kui süüa E211 töödeldud toiduaineid, tekivad ebameeldivad kõrvalnähud. Ma arvan, et põhjus on selles, et seda ainet on hakatud toiduainetele lisama väga suurtes kogustes, et pikendada säilivusaega ja vältida riknemist, samas põhjustab see tarbijatel kiiresti ülitundlikkuse teket.

Mõned kommid perevägivalla teemal: mis on hullem, kas vaimne või füüsiline vägivald

Siin mõned kommid koduvägivalla teemal, reaktsioonina psühhiaater Andres Sild'i kommentaarile, et naiste näägutamisele (vaimne vägivald) ei tohi mees vastata löömisega (füüsiline vägivald), Delfi veebist:

sedasi, 25.12.2009 14:31
Noh jaaahh... On olnud küll mõnikord kange isu eide peal käed käiku lasta aga õnneks pole kunagi seda teinud.
Olen leidnud parema vahendi, joon enda täis, siis ei saa psühhoterrorismist suurt midagi aru, mõnus surin on peas ja keres. Elu on ilus, taustaks kostab kaagutamine, mis lõpeb mõne aja pärast, sest ei ole ju mõtet akontaktse zombilaadse tegelasega möliseda. Vahet ju pole, niikuinii teen ainult valesid otsuseid.
Se jutt ei ole mõeldud kurtmisena, vaid nentimisena, elu ikkagi ilus, seda nii kainena, kui täis peaga. Päevad lähevad ka juba kukesammuvõrra pikemaks.


..., 25.12.2009 14:35
Küsimus on selles, kas naise psühholoogilisele vägivallale võib mees vastata füüsilise vägivallaga. Vägivald on vägivald ja ei ole oluline, milline see on. Ilmselt on psühholoogiline vägivald raskem, kuna ei ole nii selgelt tõendatav. Samuti mõjub see inimese psüühikale laostuvalt. On selge, et mehe puhul on tegemist ikkagi ohvri reaktsiooniga naise psüühilise vägivallale. Kindlasti ei ole selles situatsioonis ohver naine vaid hoopis mees.


Mihkel, 25.12.2009 14:37
Pean tunnistama, et pole oma abikaasat kunagi löönud. Aga usun ka seda, et naised, keda lüüakse, saavad ise väga palju ära teha, et seda ei juhtuks. Millegipärast ei kasutata seda võimalust. Mitte alati ei ole mehed naise sinises silmas süüdi. Usun, et põhjus antakse pidevalt naiste poolt ja siis mees ükskord plahvatab. Loomulikult on olemas ka mehi, kes oma naisi ilma põhjuseta löövad. Kindlasti on ka naisi, kes oma meest löövad, aga mees ei lähe ju kuhugile kaebama.

  
Kalle, 25.12.2009 14:57
Võin 100% se kindlusega väita et vaimne vägivald on hullem kui füüsiline. Endal oli mitu mitu aastat vaimset terrorit, manipuleerimist, tunnetel mängimis ... lõpetasin Seevaldis ja kaotasin kõik mis mul oli.


Rainer, 25.12.2009 15:02
sest sina, mees, oled taas paljud asjad, toimingud , oma kohustused , lubadused tegematta taas jätnud!!!!

Jah, aga tihti pole mees neid lubadusi andnud, vaid naine EELDAB, et mees peab neid tegema, sest kõik teevad. Miks võtab naine endale õiguse seada norme, käske, eeldusi?

Olen peale lahutust elanud nüüd juba kuus aastat üksi ja tõesti, naudin sellest iga hetke. Täiesti kindlalt ei abiellu enam iial.



i, 25.12.2009 15:24
vägivald pole alati otsene füüsiline vägivald — nähtust tuleb võtta laiema mõistena. Näidetena loetles ta liikumisvabaduse piiramist ja psühholoogilist alandamist.

Just seda naise õiendamine on. Kuna naiste loogika on erinev mehe omast, siis lähevad paljud asjad sujuvalt mehe "süüks". Tihti mees lihtsalt viiakse viimse piirini. Pole harv juhus, kus naine ise virutab millegiga esimesena. Aga kuna võrdõiguslikkus on sisse viidud vaid naiste suhtes, siis mehi tihti ahistatakse naisametnke poolt, tüüpiliselt naiskohtunike poolt.
Lõhutakse traditsiooniline peremudel, vastu pakutakse aga mingit uinamuinat.


Rainer, 25.12.2009 15:46
NAINEE Saa ometi aru, et see lastesaamine on Teie, naiste iha, samasugune iha nagu meestel on keppimine. Aga ma pean ütlema, et te olete kõva promo teinud ja igasugu moralistid ja religioonid endaga nõusse saanud ja teie emadukssaamise iha, oma järeltulijate nimel mehelt kõige väljapressimise iha ja muud ihad olete te ilusaks ja kõrgeks suutnud rääkida. Naise emakssaamise soov on sama egoistlik kui mehe keppisaamise iha.

Kõige hullem on see, et needsamad tänitavad naised ei riku ju elu mitte ainult oma meestel, vaid emadena on nad samasugused tänitavad ja emotsionaalselt manipuleerivad emad.


üks, noor ja ilus naine, 25.12.2009 15:54
Mehikesed jälle siin ennast õigustamas. Kui naine on tropp ja tänitab ja ei lase elada, siis jätad naise maha, mitte ei lähe kätega kallale. Mis kuradi komme see üldse on niimoodi asju lahendada? Verbaarselt ei oska väljenduda- kätega kallale, elu valmistab pettumusi- kätega kallale, kassapidaja oli ebaviisakas- kätega kallale, ülemus on ignorant- kätega kallale? Inimene, kes ei suuda ennast talitseda on nõrk ja saamatu. Psühhoterroristidega ei ole vaja koos elada, mingisugused äpud olete või? Normaalset naist ei leia ja siis käite siin targutamas. Oma viga, või kuidas. Ilmselt võiksin ka siin järelduse teha, et kõik mehed on sead, aga ei tee, sest minu abikaasa on juhtumisi normaalne inimene, mitte mõni primitiiv ja ei leia mina ka põhjust tema kallal näägutada, inimese moodi, otse ja konkreetselt saab asjad räägitud.
Viimasele, Rainerile, sina peaksid küll ravile minema, ilmselt sul ei funksi ja sellepärast pritsid siin tatti. Ei taha neid sinu väätsakaid küll ükski normaalne naine. Loodetavasti sa ei sigi, idioote on meil juba niigi palju.


to üks, noor ja ilus naine, 25.12.2009 16:15
Mehikesed jälle siin ennast õigustamas. Kui naine on tropp ja tänitab ja ei lase elada, siis jätad naise maha, mitte ei lähe kätega kallale.

Õige naine ei tänita mehe kallal, vaid korjab kokku oma seitse asja ja kolib ema juurde tagasi.


üks, noor ja ilus naine, 25.12.2009 16:47
Sinu naine ilmselt on jalamati tüüpi luuser, normaalsetel naistel on juhtumisi on oma isiklik kinnisvara, oma isikliku raha eest ostetud ja ära vaevu oma kolmesendise vorstikese mittefunksimist tulenevate vihjetega selgitama, et naistel pole ajusid, millega endale ise elatist teenida.
Hämmastavaid isendeid liigub siin ikka ringi. Huvitav, kus te end päriselus peidate või on teiega nagu kesikutevalijatega, keegi ei ole ühtegi oma ihusilmaga nänud aga ometi kusagil urkas nad ju redutavad.
Saage üle juba, nännipunnid, sellist juttu võisite sajand tagasi rääkida, enam ei ole sügavat mõtet, ega sellest kasu ei ole. Eks need ole eesti matshoisase viimased hingetõmbed enne kui toss lõplikult väljas on.
Olen jah noor ja ilus, ilmselt ilusaks ja sportlikuks jään kauaks, suguvõsa viga, õnneks on ka vääriline mees kõrval, mitte teietaoline kompleksihunnik.


JB, 25.12.2009 17:02
Üks noor ja ilus naine, tahan Teile öelda, et vägivalda on mitmesugust. Minu arvates ei pruugi füüsiline vägivald olla alati see kõige julmem. Kõige koletum vägivald, millega ma oma pika elu jooksul olen kokku puutunud, on tavaliselt ikka psühholoogiline. Ja psühholoogilise vägivalla elemente valdab meie õrnem sugu tunduvalt paremini, kui mehed. Tavaliselt on ka nii, et naisepoolsele psühhoterrorile reageerib mees selle relvaga, mida omakorda paremini valdab - füüsilise jõu kasutamisega. Mina ei pea õigeks kumbagi. Kui asi paarissuhtes jõuab vägivallani, siis on ülim aeg asjad kokku pakkida ja kummalgi oma teed kõndida.

P.S. Juba kasutajanimi - üks, noor ja ilus naine, räägib teist endast nii mõndagi. Ilu, nagu kõnekäänd ütleb, peitub ennekõike vaataja silmades. Ennast ilusaks kiita pole lihtsalt ilus


onu, 25.12.2009 17:20
Meestel pole põrmugi keeruline oma naist õnnelikuks teha. Mees peab olema üksnes:
1. sõber
2. partner
3. armuke
4. vend
5. isa
6. õpetaja
7. kasvataja
8. pihi-isa
9. usaldusisik
10. kokk
11. mehaanik
12. kodumasinate installeerija
13. elektrik
14. autojuht
15. kandja
16. koristaja
17. kammerteener
18. torumees
19. puusepp
20. modell
21. sisustusarhitekt
22. seksuoloog
23. psühholoog
24. psühhiaater
25. psühhoterapeut

Ka iseloomuomadused on tähtsad. Mees peab olema:
1. meeldiv
2. sportlik, aga samas
3. intelligentne, aga samas
4. jõuline
5. heade kommetega, samas aga
6. range, samas aga
7. leebe
8. hell, aga samas
9. otsustuskindel, kuid samas
10. romantiline, aga samas
11. mehelik.
12. hea huumoriga ja
13. lõbus, aga samas
14. tõsiseltvõetav ja
15. väärikas
16. vapper, samas
17. kaisukaru, kuid samas
18. energiline
19. hoolitsev
20. loov
21. ideerikas
22. osav, samas
23. tagasihoidlik ja
24. mõistev
25. elegantne, samas
26. järjekindel
27. soe, samas
28. jahe, samas
29. kirglik
30. salliv, aga samas
31. põhimõtteline, samas
32. austusväärne ja
33. üllas, samas
34. praktiline ja
35. pragmaatiline
36. õiglane, samas
37. valmis tegema tema jaoks mida tahes (näiteks pangaröövi vms) ehk siis
38. meeleheitlik (armastusest), samas
39. talitsetud
40. sarmikas, samas aga
41. stabiilne
42. lojaalne
43. terane, samas
44. unistav, samas
45. auahne
46. usaldusväärne
47. austusväärne
48. valmis ohvriteks ning mis peamine,
49. maksujõuline

Samal ajal peab mees pöörama tähelepanu sellele, et ta:
a) poleks armukade, samas siiski huvitatud
b) saaks hästi läbi oma suguvõsaga, kuid samas ei ohverdaks neile rohkem aega kui kõnealusele naisele
c) võimaldaks naisele vabadust, samas siiski hoolitsust välja näidates ja
d) riietuks elegantselt, olles samas valmis kandma naist põlvini mudas, minema rõdu kaudu tuppa, kui ta on võtmed koju unustanud või kinni püüdma ja ohutuks tegema varga, kes on ta käekoti näpanud, kus on eluliselt vajalikud esemed nagu peegel ja huulevõie

On tähtis, et mees ei unustaks:
1. naise sünnipäevi
2. naise nimepäevi
3. teie pulmapäeva
4. teie esimese suudluse aastapäeva
5. naise päevi
6. naise hambaarsti aega
7. teie aastapäevi
8. naise parima sõbranna ja lemmiktädi sünnipäevi

Kahjuks on nii, et isegi veatuim eelnimetatud juhendite järgimine ei garanteeri edu. Naine võib olla näiteks väsinud ideaalse mehe olemasolust tema elus ning võib tunda end mehe mõju all olevat ning seepärast esimese ettejuhtuva kitarrimängijaga putku panna.

Ja nüüd medali teine külg. Mehe õnnelikuks tegemine on tunduvalt raskem.

See tuleb sellest, et mees vajab:
1) seksi
2) süüa

Suuremale osale naistest tunduvad need meeste kõrgelennulised nõudmised äärmiselt orjastavad. Nende täitmine käib üle nende võimete.

Järeldus:
HARMOONILIST KOOSELU ON LIHTNE SAAVUTADA, KUI MEHED LÕPUKS ARU SAAVAD, ET NAD PEAVAD OMA SOBIMATUID NÕUDMISI PIIRAMA.


hetero mees, 25.12.2009 17:29
loen neid kommentaar ja mõtlen, et paljukirutud pededel on ikka kordades vähem probleeme ning võrratult ilusam kooselu! Sarnased huvid - see teeb ju partnerist ka sõbra!


Lollid naised, kes halisevad, 25.12.2009 17:53
Nad ei taha lahku minna ja püüavad meest muuta, kuni nad polegi hoope veel saanud, võtavad nad kogu oma suguvõsa appi, et mehest enda ja oma sugulaste ori tehe ja kui mees vastu hakkab, siis kambaga kabama. Kallid inimesed: ÜKSI EI SAA KAKELDA, mine ära, aga SA JU EI LÄHE, las teme läheb, sa ei anna järele, las tema annab. Vaadake peeglisse kogu oma varjupaiga juraga!!!!


vaatleja, 25.12.2009 17:57
üks, noor ja ilus naine, 25.12.2009 16:47
lugesin... sul on endasti ikka väegadi hea arvamus...aga vaata,sedapole kauaks... ja mõne aasta pärast( kui sa niimoodi jätkad) oled sa üks õnnetu,õel vanamutt ja su praegune"vääriline mees" ütleb sulle lihtdalt head aega...(mina tema asemel teeksin seda juba praegu... )


jantsa, 25.12.2009 18:16
Miks on enesetapu sooritanud eesti meestest kolm neljandikku abielumehed?


MATTIAS, 25.12.2009 19:09
Peab hakkama mehi kaitsma.Nii ei julgegi poisid enam ametlikult abielluda.Kui "head" emad on üles kasvatanud beibed,kes midagi teha ei taha ega oskagi,tulevad perekonnas tahes-tahtmata riiud.Igasugune võrdõiguslikkuse jutt valvefeministide,ja nüüd ka riigiametnike poolt,on moraali lõdvendamiseks ja vesi meediaäri veskile.Mees on loodud ikka meheks,naine naiseks.Ärge kasvatage mingeid sootuid olevusi!On vana tõde-kui mees hakkab naise ihupesu pesema,on abielul varsti lõpp.Ja mitte vastupidi!


rtg, 25.12.2009 19:44
enamus mehi pole mökud, on tänamatuid naisi, kellel too mistahes ette aj ikka ei olda rahul, ja siis see mees ei toogi enam ükspäev midagi, ja naine õiendab veel rohkem


Ats., 25.12.2009 20:54
Kuidas peaksin reageerima olukorrale, kui töölt koju jõudnuna näen põrandal naise poolt ribadeks lõigatud kapitäit oma riideesemeid, kaminas põletatud jalanõude metallosi ja puruks pekstud kodutehnikat? Kas selle eest tehakse pai? Abipalvetele naerdi(naine on püha).Korrus allpool taob ema 6a. poissi jalaga munadesse, jälle teeme naisele pai, sest laps oli paha ja vääris seda. Tänavavahe edasi tappis naine mehe, et see ei andnud talle kõike palgaraha. Need ei kajastu kuskil. Mis lahti?

reede, 25. detsember 2009

Ood molekulaarpoliitikale

Eestit valitsemas klikk
Molekul ja aatomik
Suunda näitab tuulelipp
Bank roti haldur An Sipp

eesti raffas tahtis risti
see siis pandi mäele püsti
kiidab seda papp ja vant
mäest üles ei saa sant

KaMin ei jää meil hätta
Hea mõte kiivrist võtta
Üle vallikaavi ripub sild
Vapralt üle, sandi gild

Sambalt läigib kristall helk
Rõõmustab sealt vahva Svejk
Tsehhipõrgu meenub vist
Selle auks meil ongi rist

Ristirahvas läinud närvi
Sammas see on muutnud värvi
Punane on sambal tolm
Süüdlasi on leida kolm

Vesi õhk ja linnapea
Aga valitsus on hea

Läheb kuu ja jälle nuuks
Vett ei pea samba vuuk
Aga tsehhil kiire taip
Vee eest sammast kaitseb teip

Aga see on alles algus
Sügisel sambast kadus valgus
Asotsiaalil rõõmus teade
Sambasse saab kliimaseade

Villu ütleb
Pole paha
Vaene rahvas säästab raha

Ja siis igal külmal ööl
raffamassid mäele teel
Tunneb iga külmand sant
Sammas see on elu pant

Valitsusel ikka pappi
Kui on sammast vaja lappi
Raha elektriarvet tasu
Seda meil ei sega masu

Üks on kindel
Kulud need
Viis sajandit on veel
Siis kui raffas kadund siit
Samba eest ikka maksab Liit

Advendiaeg üksainus palvus
Et jõuluks sambas
sütiks valgus
jumal tee et valgus see
uuel aastal põleks veel

teada annab valitsuse PR direktor
Samba valgeks teeb prožektor
Lisaks sambale on see
hea me õhukaitsele

enam lubadus ei ole ohus
NATO ees saab täidet kohus
Sambasse kaitseminni sent
Kindlalt täis saab 2 protsent

õnnest miskit puudu veel
linnavalitsus meil jalus teel
eest kui kaoks see tüütu Aas
pööbel oleks õnnest maas

Allikas: Delfi kommentaarium

Kohvikule saatis jõulutervituse ka Anna-Maria Galojan



Üks väike jõuluvaidlus! Veiko versus Erkki: Kas Jumal on julm lapsevanem?

Juba minu isa ütles, et usu üle ei vaielda, aga kuna on tekkinud põnev vastasseis Veiko Rämmel-Mitmeheliline näriline alias Erki Hõbe, siis tekkis kiusatus see ka teieni tuua. Ja kutsuda teid kõiki, kristlasi ja mittekristlasi, kaasa mõtlema ja arutlema. Et... mis arvate? Kas olete tiim Veiko või tiim Erki? Kas jumalale peab tingimusteta alluma?

Veiko (alias Usk, Lootus, Armastus blogis Koguja Kroonikad) ütles:

Sellist asja nagu humanistlik või ilmalik eetika pole üldse olemas.
Eetika aluseks on mitte parim ühiskonnakorraldus, või mõnus olemine, vaid Jumala Tahe. Viimane on aga sõnasõnalt kirjas Raamatute Raamatus.
Eetika aluseks on Jumala Tahtele allumine. Allumine küsimusi, tingimusi ega omapoolseid vastuväiteid esitamata.
Tänapäeva roostatav ja pehme humanistlik pseudoeetika on rajanud oma põhimõtted hedonistlikule alusele: inimesel peab olema hea, rahulik ja mugav elada. Mis selle tulemus on, seda me näeme ühiskonnas ise: kõikvõimalikud pahed lokkavad.
Jumal on seadnud inimesele absoluutsed piirid ja normid ning igaüks PEAB end seadma nende piiride sisse. Inimesel ei peagi nende piiride sees üldse hea olema, sest see kas inimesel on hea või mitte, ei oma mitte kõige vähematki tähendust. Inimene on ALLUJA, kes peab enda liha risti lööma ja alluma tingimusi esitamata Jumala Tahtele ükskõik milline see ka ei oleks. Kui Jumal nõuab, et inimene võtaks enda peale suurima valu ja loobuks valuvaigistiteks, siis peab inimene seda valu õnne ja rõõmuga vastu võtma ja olema rõõmus.
Ilmalik eetika on faktiliselt eetika puudumine. Ilmalik riik on perverssus.

Aga Erkki (blogis Mitmehelilise närilise seiklused) ütles:

Piiblijumal kui julm lapsevanem

Loen seda, kuidas Veiko Rämmel oma blogis tsiteerib üht Delfi netikommentaatorit, kel nii mõndagi ütlemist humanismi kohta ja kes siis raiub, et inimene peab alluma Jumala Tahtele®, isegi kui ta tunneb, et kannatab. Mis tundub ikka ilgelt võigas. Sest esiteks, miks peaks Jumal tahtma sundida inimest kannatama. Teiseks, aga kust me teame, et see Jumal, kellel on Tahe®, on tegelikult ka hea jumal. See piiblijumal võib lõdvalt olla ka kurjuse kehastus! Hell yeah, evil to the core. Mis tunduks ka loogiline, sest tegelikkuses on palju paralleele piiblijumala ning vägivaldse lapsevanema vahel.

Siin ka üks pikem temaatiline jutt inglise keeles. Tõepoolest, miks me põlastame lapsevanemaid, kes sunnivad oma lapsi enda absoluutsete piiride sisse ja kelle piirid põhjustavad lastele kannatusi, isegi suurimat valu? Ent samas ülistame piiblijumalat, kes kohtleb inimkonda täpselt samamoodi, kui vägivaldne isa oma lapsi? Inimene võib ju piiblidogma alusel olla patune, ent ometigi oleme me vist ikkagi moraalsemad, kui meie endi kummardatud piiblijumal. Lihtsalt hämmastav, kui väga sunnib pimesi allumine autoriteetidele inimest allutama neid autoriteete üksnes kõige rudimentaarsematele moraalstandarditele, samas kui inimest, kel täpselt samad puudused, mis autoriteedil, me tormaks kohe karistama. Kel võim, sel õigus?

Mitte keegi ei saa olla rõõmus, kui ta kannatab. Kui ma peaksin valima mingi religiooni, ma oleksin ennem budist, sest vähemasti seal õpetatakse, et kannatustest on väljapääs. Monoteistlik kannatuste fetišeerimine on minu jaoks ääretult võigas. Kõigil ju ei ole sadomaso kalduvusi või mis?

Mis teie arvate?

Jõulu-aegne Rakvere



Tegime eile õhtul kell 8 paiku Irjaga oma traditsioonilise jõulu-jalutuskäigu, sedapuhku Rakveres.

Jõululaupäeval on väga mõnus jalutada, sest linn on vaikne ja rahulik, harras, peaaegu inimtühi, justkui jumalik rahu on langenud üle kogu maa. Kõik pinged on justkui kadunud, ilmselt sellest, et enamik inimesi on kingi-ootuses unustanud igapäevased argi-askeldused. Loomulikult kohtasime jõuluvana!

Lisan siia ühe kohvikulise jõulutervituse:

piiripunktis kibekiire,
tabatud on vinge diiler !
jõluvana istub sorgus,
käed raudus, pea on norgus !
Oh imet, Oh piin !
Kingikotis Kokaiin.

Siin veel mõned pildikesed, põhjalikumat galeriid jõululaupäevaõhtusest Rakverest saad vaadata siit: http://gallery.me.com/innott#100520.





neljapäev, 24. detsember 2009

Kauneid jõule!



Soovivad Inno (ülal) ja Irja:

Üks video toimetuleku teemal ilma rahata



Video vaatamiseks klikka pildil või järgneval lingil: http://www.youtube.com/watch?v=mvn79E40VSc.

Tegemist on lühikese dokfilmiga 1970ndate kultusraamatu "Possum living" (Opossumi elu) autorist Dolly Freed'ist. Mõjub küllalt aktuaalsena tänapäeva Eestis, kus tolleaegsest USAst on inimestel ettekujutus vaid Dallase-suguste bling-seriaalide põhjal. On selge, et kommunism pole ainult Gulag ning kapitalism pole ainult Dallas (mulle kohati tundub, et USAs oli juba toona kommunismi palju rohkem kui toonases NLiidus). Ka USAs saab edukalt ära elada ilma töö ja rahata, mis on ilmselt reaalsus paljudele inimestele täna Eestis olukorras, kus tööd pole enam võimalik saada ja raha ka paljudel enam ei ole.

Teine osa videost on siin: http://www.youtube.com/watch?v=I1iUuw_8lYE.

Kolmas osa siin: http://www.youtube.com/watch?v=CO8S4YDb4vI.

kolmapäev, 23. detsember 2009

Ravimifirmad kasutavad eestlasi katsejänestena?

Saabus selline tagasiside:

Tartu Ülikooli Kopsukliinikus tegutseb aastaid Pulmonoloogia grupp kuhu kuulub 120 inimest üle Eesti, kes kõik on suitsetajad. Testitakse astmaravimeid. Leping tehakse katsealustega pooleks aastaks või siis aastaks. St. et peab kord nädalas katsetel käima. Iga kord saab 300 eeki sulas kätte. Paljudele neist on see ainuke sissetulek ehk siis 1200 eeki kuus.
Kõige ebameeldivam pidi olema kaamera sisendamine hingetorru, aga ebameeldivuse leevendamiseks süstitakse enne mingit mõnuainet veeni. Vahest peab ainult aparaatidesse puhuma, see on easy money.
Üks Rakvere eluheidik sai 6000 eek trahvi, sest ei vaevunud paar kuud iganädalaselt kohal käima. Nali muidugi, sest raha temalt võtta pole!
Aga selles äris liiguvad VÄGA suured eurorahad!
Pulmonoloogia kohta:
http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/Tegevusloakriteeriumid/Pulm.Tegevusloa%20kriteeeriumid_16.04.01web.htm
Astma kohta:
http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/astma/astma.htm

Inno kommentaar:
tundub põnev teema. Ma olen ka kuulnud, et eestlasi kasutatakse massiliselt ravimite puhul katsejänestena, sandikopikate eest. Bisnis käib perearstide kaudu.

In memoriam Aavo Savitsch



Järgneb Vaba-Sõltumatu Kolonni Nr 1 teadaanne:

Täna, 23. detsembri hommikul kell 8.41 lahkus meie seast tulihingeline Eesti patrioot - Vaba-Sõltumatu Kolonni Nr.1 aktivist Aavo Savitsch.

Aavo Savitsch sündis 4. juulil 1962 Viljandis. Tema poliitiline aktiivsus algas 1989. aasta sügisel, kui ta liitus Vaba-Sõltumatu Kolonni Nr.1-ga Võrus. Aavo osales Kaitseliidu ja Piirivalve taasloomisel 90-ndatel aastatel.

1991 liitus Aavo Savitsch Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteiga (ERSP). 2003. aastal astus Aavo Isamaaliitu, kuhu kuulus kuni 2006. aastani mil Aavo arvati Isamaaliidust välja rahvusliku tegevuse tõttu. 2008 aastal liitus Aavo Reformierakonnaga, kuid lahkus sealt juba aasta hiljem põhjendusega, et Reformierakonna poliitika on eestivaenulik.

2006. aastal asus Aavo Savitsch organiseerima Eesti Rahvuslikku Liikumist (ERL), olles selle asutajaliige ja üks ideoloogidest. Pärast nelja mehe kirja viis Aavo koos Tiit Madissoniga läbi
taasiseseisvumisaja suurima meeleavalduse, millel nõuti okupatsioonisümboli (pronkssõduri) teisaldamist Tallinna südalinnast.

2006. aasta novembris lahkus Aavo Eesti Rahvuslikust Liikumisest, et pühenduda mõneks ajaks oma tegevuse peatanud Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 tegevuse taaskäivitamisele ja organisatsiooni 20 aasta juubelile. 2006. aasta lõpus oli Aavo Savitsch üks nendest, kes otsustas Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1 taas kokku kutsuda. Samuti oli ta 2007. aastal esmakordselt tähistatud Võrulaste tahteväljenduspäeva idee üks autoritest ja peakorraldajatest.

Aavo Savitsch on üks peamisi Tammelehtedega Rüütliristi kavaler Alfons Rebase mälestuse jäädvustajaid. Ta on kirjutanud Alfons Rebasest ja Eesti Leegionist hulgaliselt artikleid ja uurimusi. Algatas Viljandis koloneli mälestuspäeva tähistamise.

Aavo Savitsch on 2007.a. ilmunud ajaloolis-dokumentaaljutustuse "Võru veri ei värise" üks autoritest.

Aavot jäävad leinama abikaasa Ilona kahe lapsega, ema ja kaasvõitlejad ning sõbrad Vaba-Sõltumatust Kolonnist Nr.1.

Eesti Madoff'ide magus elu


Väljavõte Äripäeva veebist.

Kui USAs ja mitmel pool mujal pannakse finantspetturid aastateks kinnimajja, siis Eestis jätkub nende hõlpus põli. Marcel Vichmann käib tähtsa näoga ringi ning tema kannul saammuvad uhkelt Gild'i poisid Rain Tamm ja Tõnno Vähk, kes petsid investoritelt sadu miljoneid välja ja kel jätkub õigust ülegi. Mis annab tulevikuski sellistele sellidele lootust.